/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/16/11719650t1hfff8.jpg)
24. jaanuaril Saku Suurhallis toimuval Eesti Muusikaauhinnad 2019 suurejoonelisel galal pälvib tänavu Panus Eesti Muusikasse auhinna ansambel Mahavok.
EMA 2019: Mahavok pälvib Panus Eesti Muusikasse auhinna!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kollektiiv astub galal üles ka suurejoonelise erishowga, mis viib publiku ajarännakule läbi Mahavoki ajaloo ning toob fookusesse ka bändi tänapäevase loomingu.
Helilooja ja muusiku Heini Vaikmaa sõnul on tunnustus neile suur ja samas ka väga meeldiv üllatus. «Eks me ole kõik need aastad ajanud vaikselt, kuid järjekindlalt oma rada, seda nii instrumentaalmuusika kui ka lauludega,» kommenteeris Vaikmaa. «On rõõm tõdeda, et kuigi Mahavoki asutamisest saab tänavu juba 37 aastat, mängivad raadiojaamad meie laule ja muusikapalu endiselt üsna innukalt. Ju siis on meie looming kuulajatele meelt mööda - nii vanad hitid kui ka uued lood.»
/nginx/o/2017/03/27/6492049t1hc473.jpg)
Tunnustuse kohta lisab Vaikmaa, et iga inimene, eriti aga loomeinimene, vajab aeg ajalt tunnustust, sest see annab märku, et sinu püüdlusi ja jõupingutusi on märgatud ja hinnatud. «Mõni võib muidugi arvata, et kui sa oled saanud „elutöö preemia«, siis võid edaspidi jalad seinale visata. Õnneks Mahavoki puhul seda karta pole, sest mulle endale annab see tunnustus vaid jõudu ja indu juurde!»
Bändi pikaaegne solist Kare Kauks lisab, et südamega tehtud muusika loojale ei ole auhind kunagi eesmärgiks omaette. Samas arvab ta, et igasugune tunnustus Mahavoki tegevusele on ääretult positiivne. «See on ühtviisi tagasisideks, et meie töö on kellelegi väga korda läinud. Kindlasti oli see väga meeldiv üllatus, et bänd ka minu osalust väga kõrgelt hindas, kuna olen juba mitu aastat bänditegevusest kõrval,» lisab Kauks.
Kare Kauks ja Mahavok «Usu ometi» (1987)
Vaikmaa meenutab, et kui vaadata Mahavoki pikka ajalugu, siis on selle nime all saanud tuntuks mitmed armastatud muusikud, eelkõige muidugi Karl Madis ja Kare Kauks. «Kare suurepärast vokaali imetlen ma iga kord kui raadiost tuleb kas «Mägede hääl», «On läinud aastad», «Lootus», «Minna lihtsalt nii» või mõni muu tema lauldud Mahavoki hitt ja mul on siis alati kahju, et ta otsustas ühel hetkel laulmisega lõpu teha. Ma loodan siiani, et ühel päeval on tal siiski võimalik veel Mahavoki koosseisus lavale tulla,» lisab muusik kavalalt.
Kauks ütleb, et tema viimased suuremad esinemised Mahavokiga olid umbes 7-8 aastat tagasi. Olulisemateks esinemisteks peab ta sellest perioodist Tartu Levimuusika juubelikontserti, soolokontserti Nokia Kontserdimajas, ülesastumisi ansambliga HU? Rock Cafes ja Padise kloostris jm. «Minu põhitegevus ansambli koosseisus jäi aastatesse 1986-89. Pärast seda oleme kahel perioodil (2001. ja 2008. aastal) uuesti koos lavale tulnud, taaselustanud uute seadetega vana repertuaari ja mõlemal korral on lisandunud ka uusi lugusid,» räägib Kauks.
Üks lõbusamaid esinemisi tuleb Kauksile meelde paari aasta tagusest suvest. «Oli Mahavoki 35 aasta juubelikontsert Käsmus. Läksin bändikaaslasi kuulama/õnnitlema ja asi päädis sellega, et koos teiste artistidega moodustasime kontserdi lõpus Mägede Häälest ühisnumbri - oli väga meeleolukas!»
Milline on Mahavoki panus Eesti muusikasse bändiliikmete endi sõnul? Kauks leiab, et selle taga on mitme olulise asja koosmõju. «Kindlasti omanäoline muusikakeel, meloodiad mis jäävad meelde, heade autorite tekstid ja põnevad arranžeeringud. Oluline on see, et oleme alati püüdnud teksti läbi tunnetada. Mida sa laulad, seda sa ka mõtled, ning et see kõik jõuaks ka publikuni. Need teemad, millest me laulame, on läbi aegade ja põlvkondade inimestele olulised olnud. Meile on öeldud, et ka instrumentaalid mõjuvad nii, et nad suudavad puudutada kuulajate hingesoppe,» kirjeldab Kauks.
/nginx/o/2017/02/01/6299563t1h86d5.jpg)
Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis pop-jazzlaulu osakonnas õpetajana töötanud Kauks hindab Eesti muusika ja muusikute taset tänasel päeval üldiselt heaks. «Lauljate tase on aasta aastalt paremaks läinud - lavale on tulnud väga palju uusi andekaid inimesi. Üha rohkem tuleb juurde põnevaid omanäolisi bände, kes kirjutavad ise originaalmuusikat. Mis puudutab pillimehi, siis arvan, et praegu on ka nende tase üle aegade kõrge. Ma soovitaksin neil julgeda rohkem esile tulla isikupäraste soolodega, mitte jääda ainult taustaks saatebändina.»
Siiski on miskit, mis Kauksi hinnangul võiks veel paremaks muutuda. «Sooviksin ka popmuusika tekstides näha mitmekesisemaid teemasid ja mitte liiga trahvaretset sõnakasutust. Ehk siinkohal saaks koostööd teha noorte luuletajatega, kes ka kindlasti oma tööle väljundeid otsivad,» pakub ta ühe ideena.
Mahavok «On läinud aastaid»
Eesti Muusikaauhinna galal astub Mahavok üles erikavaga. «Sellistel pidulikel hetkedel oodatakse sult tavaliselt lühikest kokkuvõtet senisest loometeest. Nii et eks me paneme ritta need laulud ja instrumentaalpalad, mis on meile eri aegadel tuntust toonud,» kommenteerib Vaikmaa. «Mahavoki kaubamärgiks on ju ikka olnud kauni harmooniaga meloodiline muusika, mida ilmestavad korralik valgus ja visuaalid. Loodetavasti suudame me täita meile eraldatud minutid võimalikult kompaktse ja kvaliteetse etteastega, mis publikule korda läheb.»
Eriauhind Panus Eesti Muusikasse ei tähenda sugugi, et bändi või artisti karjäär hakkab läbi saama. Samal arvamusel on ka Vaikmaa. «Ma olen täiesti kindel, et Mahavok ei ole veel oma viimast sõna öelnud. Mul on juba peaaegu et päris valmis vähemalt kahe albumi jagu uusi laule ja instrumentaale. Nii et käesoleval aastal tuleb kindlasti uus album, aga võib-olla, et isegi rohkem. Ja loodetavasti saab meid kuulata ka erinevatel laividel ja festivalidel.»
/nginx/o/2010/10/04/443587t1haa48.jpg)
Mahavok alustas selle nime all tegevust 1982. aastal. Bändi viimane album, «Galaktikad», ilmus 2010. aastal ja oli nomineeritud Eesti Muusikaauhindadel Aasta Jazzalbumi kategoorias.
Panus Eesti Muusikasse on auhind, mille saaja otsustavad Eesti Fonogrammitootjate Ühingu liikmed. Auhind antakse märkimisväärse panuse eest Eesti muusika arendamisse ja edendamisse.
Panus Eesti Muusikasse auhinda on välja antud alates 1999. aastast ning siiani on selle saanud Uno Loop, Valter Ojakäär, Vello Orumets, Rein Rannap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Marju Kuut, Olav Ehala, Ivo Linna, Riho Sibul, Erkki-Sven Tüür, Singer Vinger, Kukerpillid, Anne Erm, Anne Veski, Jaak Joala, Justament, Villu Tamme ja 2 Quick Start.