:format(webp)/nginx/o/2019/01/16/11719744t1h0ec3.jpg)
Kui paljud Eesti tuntud naised on liitunud liikumisega avaldada riigikogule nii palju survet, et seal võetakse vastu karusnahafarmide keelustamise eelnõu, siis Eesti Paris Hiltoniks nimetatud moelooja Gerli A. Chantelle toetab karusnahafarmide jätkamist Eestis.
Gerli A. Chantelle käis oma seisukohast rääkimas Tv3 uudistesaates «Seitsmesed» ning kirjutas selle kohta ka pika selgituse Facebooki. Moelooja põhjendas, et karusloomafarmide keelustamine tähendaks lööki Eesti ettevõtjatele.
«Mina kaitsesin karusnaha farmide säilitamise seisukohta, kuna leian, et kui me sulgeksime Eestis karusnaha farmid, siis Eesti kui ka maailma mastaabis me midagi sellega ei saavutaks. Meil on väike riik ja tegutsevaid ettevõtteid ei ole seetõttu samuti palju, lisaks kannatavad paljud inimesed töötuse käes. Ühesõnaga - inimesed, kes armastavad karusnahkasid, leiavad võimaluse neid osta ja kanda ka siis, kui meie väikeses Eestis farmid sulgetakse ja läbi selle jääks töötuks hulk inimesi,» selgitas Chantelle.
Gerli lisas, et kuna ta on ka ise loomaarmastaja, siis võiks lahenduseks olla luksuskaupade maks või aktsiis, et nende rahadega loomade elutingimusi parandada.
/nginx/o/2019/01/16/11719746t1h025d.jpg)
Moelooja ei piirdunud loomade inimtarbeks kasutamisel rääkimisel vaid karusloomade heaolust, vaid tõstatas küsimuse ka lehmade, lammasta ja sigade osas, kelle liha inimesed söövad ning kelle nahku erinevates tööstustes kasutatakse.
Ta ütles: «Minu idee oleks säilitada eestlastele töökohad ning et raha oleks riigis ringluses. Probleemi seoses farmidega tuleks vaadata sellise pilguga, kuidas annaks parandada loomakeste elutingimusi. Loomakasvatus on üks normaalne eluosa, mis on eksisteerinud aastasadu, me kanname nahksaapaid, istume nahkistmetega autodes, meie kodune-, kui ka kontorimööbel on valmistatud nahast jne. Seega ma ei näe suurt erinevust, miks tehakse nii suurt vahet karvasel nahal ja tavalisel nahal?»
Gerli A. Chantelle arvab, et Eestis on peale karusloomafarmide muid murekohti, millele keskenduda.
«Meil on riigis muid murekohti, mida saaksime inimeste elukvaliteedi parandamiseks muuta ning neid pisiasju saaks viia ellu 6 kuu jooksul. Näiteks pöörame rohkem tähelepanu kodututele inimestele, mitte sisserändajatele jne,» arvas moelooja.
/nginx/o/2018/05/25/7862025t1h2f5e.jpg)
Kui Gerli A. Chantelle on karusloomafarmide säilitamise poolt, siis on Eestis terve trobikond tuntud naisi, kes nende keelustamise vastu võitlevad. Hanna Martinson on juba mitu aastat teinud agarat reklaami, et loomade piinad lõpetada. Viimase aasta jooksul on probleemile rohkem tähelepanu pöörama hakanud ka Liis Lemsalu, Marta Vaarik, Helen Sürr, Hedvig Hanson, Maria Avdjushko ja Saara Kadak.
Mis karusnahafarmidest Eestis saab, seda näeme tulevikus.
/nginx/o/2017/12/18/7418039t1h49e4.jpg)