Hispaania keskosas Segovias lahvatas skandaal sealsele akveduktile panna tahetava saatanakuju ümber.
Video: hispaanlasi häirib naeratav selfisaatan
Segovia legendi kohaselt meelitasid linlased Saatanat sinna akvedukti ehitama ja see õnnestus, teatab elpais.com.
Akveduktile tahetakse panna suur, 1,7-meetrine selfit tegeva Saatana pronskuju, mille ühes käes on nutitelefon ja teises tõstmismehhanismis olev ehituskivi.
Kuju väiksem mudel on pandud linnavalitsusse vaatamiseks ja ka kritiseerimiseks, mida kohalikud ei ole kasutamata jätnud.
Segovialaste sõnul on sel saatanal liiga rõõmus ja heatahtlik ilme. Enamik neist on katoliiklased ja nende silmis on saatan kurjuse kehastus, mitte ei ole nende linna sümbol.
Linlased eesotsas Marta Jerezi ja Esther Lázaroga käivitasid petitsiooni, et selline saatanakuju ei jõuaks akveduktile. Sellele on allkirja andnud 5400 inimest ehk üle 10 protsendi linna elanikest.
Petitsioonile allkirja andnute sõnul näitab kuju saatanat joviaalsena, ülistab saatanlikkust ja on katoliiklaste jaoks solvav.
Segovialaste teatel on nad nõus vaid sellise saatanakujuga, millel on hirmuäratav ja ehmatav ilme, mis võimaldab seda tegelast vihata.
Saatanakuju teinud skulptori, 63-aastase José Antonio Abella teatel on ta linlaste kriitikast üllatunud.
«On uskumatu, et inimesed on nii ägedalt saatanakuju vastu. Avaldan selle kujuga austust kohalikule legendile, kuidas Saatan meelitati akvedukti ehitama. Seda lugu loetakse lastele isegi koolis,» teatas skulptor.
Abella sõnul armastab ta Segoviat, olles elanud seal 30 aastat.
«Tahtsin oma kodulinnale selle Saatanaga austust avaldada, kuid võta näpust,» teatas skulptor.
Kohalikud pöördusid kohtu poole ja kohtunik andis kuju püstitamisele ajutise keelu.
Kohus peab otsustama, kas naeratav Saatan on katoliiklaste jaoks solvav ja kas selline kuju sobib avalikku ruumi.
Segovia akvedukti rajamise käsu andis Rooma keiser Domitianus (valitses 81 – 96) ja see ehitis valmis 98 pKr.
Seda täiustati veel keisrite Nerva (valitses 96 – 98) ja Traianuse (98 – 117 pKr) ajal.
Tegemist on 18 kilomeetrit pika ehitisega, mis kuulub UNESCO maailmapärandisse, olles samas Segovia üks kuulsamaid vaatamisväärsusi.
Madridist põhja jäävat Segoviat külastab aastas umbes 800 000 turisti.