Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Grusiinid tahavad tulevikus Marsil veini toota

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Valge vein. Pilt on illustreeriv
Valge vein. Pilt on illustreeriv Foto: Pexels / CC0 Licence

Marsi esimesi koloniste ootab ees asunduse rajamine, mis võimaldab neil elada samamoodi nagu Maal. Vaja on hapnikku, taimekasvatusvõimalusi kui teisi asju, mis elu mugavaks teevad.

Veel arvatakse, et Marsile elama asunud maalased ei suuda loobuda veinist, teatab livescience.com.

Gruusia, millel on tuhandete aastate pikkune viinamarjade kasvatamise ja veinitootmise kogemus, käivitas projekti, milles raames teadlased otsivad võimalusi, kuidas Marsil viinamarju kasvatada ja veini toota.

Mees korjamas viinamarju. Pilt on illustreeriv
Mees korjamas viinamarju. Pilt on illustreeriv Foto: Bengt af Geijerstam / Bildhuset/Scanpix

Projekt kannab nime IX Millennium, olles kummardus Gruusia ligi 9000 aasta pikkusele veinitootmisele.

Thbilisi tehnoloogiaülikooli teadlaste teatel tuleb Marsil luua samasugused taimekasvutingimused nagu on Maal. Esimeseks sammuks on teha kindlaks need viinamarjasordid, mis taluvad äärmusi. 

Kuna Marsil puudub taimekasvuks sobiv pinnas, seal ei ole hapnikku ja temperatuur on kas liiga kõrge või liiga madal, tuleb rajada kasvuhooned.  

NASA arvutijoonistus, milline võib tulevikus Marsi koloonia välja näha. Pildil on näha munakujulisi hooneid ja päikesepaneele
NASA arvutijoonistus, milline võib tulevikus Marsi koloonia välja näha. Pildil on näha munakujulisi hooneid ja päikesepaneele Foto: AI SpaceFactory / Caters /Scanpix

IX Millennium teadlased kavatsevad viia läbi katseid niinimetatud vertikaalsete kasvuhoonetega, millesse pannaks erinevaid viinamarja- ja maasikasorte ning rukolat. Neid kasvatatakse hüdropooniliselt ehk vesiaianduse meetodil, mille puhul leiab taimede kasv aset ilma mullata. Mulla asemel kasutatakse mineraalsete toitainete lahuseid.

Teadlased simuleerivad laboratooriumis ka Marsi olusid, kus temperatuur on nullilähedane, atmosfääris on palju süsnikmonoksiidi, vähe hapnikku ja atmosfäärirõhk on selline nagu Maalt 6000 meetri kõrgusel.

Gruusia teadlased loodavad saad uurimistulemused 2022. aastaks.

Teooria kohaselt peaks Marsil olema vastupidavad eelkõige valged viinamarjasordid.

Valged viinamarjad. Pilt on illustratiivne.
Valged viinamarjad. Pilt on illustratiivne. Foto: Panthermedia / Stanislav Paramonov

«Valged ja kollased viinamarjasordid on tugevamad, olles viiruste ja kahjurite suhtes vastupidavamad,» teatas Gruusia veiniuuringute laboratooriumi juht Levan Ujmajuridze.

Ta on kindel, et nad saavad aretatud viinamarjasordid, mis sobivad Punasel planeedil kasvatamiseks.

Veel ei teata, milline on veinitootmine mikrogravitatsiooni tingimustes, kuid laboritingimustes tehakse ka see katse ära.

Veinitootmine. Pilt on illustreeriv
Veinitootmine. Pilt on illustreeriv Foto: Caro / Rupert Oberhaeuser /Scanpix

USA kosmoseagentuuri NASA teadlased on paar sellist katset teinud ja nende sõnul olid need edukad. Kui Marsil suudetakse luua Maad imiteeriv keskkond, siis on veinitootmine seal samasugune nagu Maal.

Rahvusvahelises kosmosejaamas on samuti mikrogravitatsioon ja seal kasvatatakse näiteks erinevaid salateid ja maitsetaimi.

Hiina Chang 4 maandur teeb katse, kas Kuul saab kasvatada kartulit ja hanerohtu.

Matt Damon kehastas 2015. aasta filmis «Marslane» Marsile õnnetuse tagajärjel maha jäänud astronauti, kellel õnnestus sellel planeedil sisetingimustes kartuleid kasvatada. Teadlased pidasid seda ettevõtmist siiski režissöör Ridley Scotti hea kujutlusvõime viljaks.

Matt Damon filmis «Marslane»
Matt Damon filmis «Marslane» Foto: Aidan Monaghan / AP/Scanpix
Kartulid
Kartulid Foto: SCANPIX

Budweiseri firma on saatnud kolmel korral rahvusvahelisse kosmosejaama odraseemneid, et seal otra kasvatada. Nende eesmärgiks on valmistada esimene «kosmoseõlu».

Šoti Ardmore’i viski oli kolm aastat, 2011 – 2014 rahvusvahelises kosmosejaamas. Viskitootjaid huvitas, mis juhtub viskiga mikrogravitatsioonis. Ilmnes, et muutus nii viski maitse kui lõhn ja mitte paremuse poole.  Kosmoses käinud viskit maitsnud ekspertide sõnul maitses see nagu antiseptik.

Hoolimata tagasiöökidest ei ole inimkond loobunud unistusest minna Marsile ja luua seal elukeskkond, kus on olemas Maa mugavused.

NASA arvutijoonistus, milline võib olla tulevikus Marsi koloonia seest
NASA arvutijoonistus, milline võib olla tulevikus Marsi koloonia seest Foto: AI SpaceFactory / Caters / Caters News Agency/Scanpix

«Olen kindel, et ühel päeval elab inimkond ka Marsil. Gruusia tahab selles osaleda ja meie võima hakata seal veini valmistama,» sõnas Gruusia kosmoseuuringute agentuuri kosmoseveini projekti juht Nikoloz Doborjginidze.

Ta lisas, et Gruusia aladel on sajandeid veini valmistatud ja nad tahavad olla esimesed, kes teevad seda ka Punasel planeedil.

Kosmosefirma SpaceX asutaja Elon Musk loodab Marsile lennata 2024. aastal. NASA teatel peaks nende esimene Marsi lend leidma aset millalgi 2030. aastatel.

Marss NASA fotol
Marss NASA fotol Foto: NASA/SWNS.com /Scanpix
Tagasi üles