:format(webp)/nginx/o/2019/01/15/11715782t1h3ed1.jpg)
Austraalia uuriv ajakirjanik Liam Cochrane avaldas raamatusarja «The Cave», mis räägib Tai jalgpallipoiste lõksu jäämisest Põhja-Tai Tham Luangi koobastikku ja nende päästmisest sealt juulis 2018.
Tai jalgpallipoiste päästmisloos ilmnes uusi jahmatavaid üksikasju (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Cochrane’i raamatute kohaselt ei ujunud poisid sukeldujate abil iseseisvalt välja, nagu avalikkusele öeldi, vaid enne väljatoomist nad uimastati ja neile pandi käerauad, teatab dailymail.co.uk.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/15/11715781t1h5a43.jpg)
Metssigade meeskonna 12 poissi ja nende treener kadusid 23. juunil 2018 ning briti sukeldujad John Volanthen ja Richard Stanton leidsid nad 2. juulil 2018 nelja kilomeetri kaugusel koopasuust.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/15/11715808t1he493.jpg)
Käivitati ulatuslik rahvusvaheline päästeoperatsioon, milles osales üle 10 000 inimese, kellest üle 100 olid professionaalsed päästjad-sukeldujad.
Poisid ja treener läksid Põhja-Tais Chiang Rai provintsis asuvaid koopaid uurima 23. juunil pärast trenni, kuid siis hakkas vihma sadama, koopastiku mitmes osas veetase tõusis ja nad ei pääsenud enam välja.
:format(webp)/nginx/o/2018/07/03/7933279t1he7e6.jpg)
Päästjad lootsid, et mussoonvihmast tingitud veetase alaneb peatselt ja nad saavad päästmist vajanud ilma sukeldumiseta välja tuua. Kuid siis ilmnes, et koopas hapnikutase väheneb ning poiste päästmisega tuleb kiirustada.
Päästejuhid selgitasid meediale, et poisid ja nende treener õpetetakse kiiresti sukelduma, et nad saaksid iseseisvalt, kuid samas sukeldujate abiga koopast välja.
Sukeldumiseksperdid sõnasid siis, et suurim oht oli päästetavate paanikasse sattumine, mis võib lõppeda surmaga.
:format(webp)/nginx/o/2018/07/04/7936010t1hd287.jpg)
Päästeoperatsiooni eest vastutavad isikud sõnasid, et poisid saavad sukeldumiskostüümi ja hapnikumaski ning nad aidatakse ükshaaval läbi koobastiku sukeldudes välja.
Ajakirjanik Cochrane’i andmetel oli see ilus vale, mida räägiti poiste vanemate tunnete säästmiseks.
Cocharene’i raamatute kohaselt valisid päästjad radikaalsema meetodi. Nad uimastasid poisid ja panid igaks juhuks neile käerauad.
Käerauad pidid takistama, et poisid teekonnal ootamatult üles ärgates ei kisuks hapnikumaski peast ega tekitaks ohuolukorda.
«Sukeldujad tõid uimastatud lapsed ja nende treeneri koopast välja ning päästetud ei mäleta oma päästmisest mitte midagi,» on Cochrane'i raamatutes.
Jalgpallipoiste ja treeneri uimastamise eest vastutasid Austraalia anestesioloogist sukelduja Richard Harris ning ta sõber ja sukeldumispartner, loomaarst Craig Challen.
Mõlemad mehed olid teadlikud suurest riskist ja enne missiooni nõudsid Tai valitsuselt diplomaatilist puutumatust, kui midagi valesti läheb. Mehed selgitasid, et nemad ei saa ainuisikuliselt vastutada, sest tegemist on väga ohtliku ja raske päästmisega, mida enamik koopapäästjaid kogenud ei ole.
/nginx/o/2019/01/15/11715784t1h08f7.jpg)
Anestesioloog Harrise sõnul tuli leida õige uimastikogus, mis pidi poisse vähemalt kolm tundi teadvuseta olekus hoidma. Esmalt anti ärevushäirete raviks kasutatavat Xanaxit, siis süstiti jalalihasesse ketamiini, et nad uinuksid. Päästetavad said ketamiini viis milligrammi iga kehakaalu kilogrammi kohta. Ketamiin mõjub kiiresti, kuid selle mõju kestab vaid ühe tunni.
Poisse päästnud sukeldujad said igaks juhuks kaasa ketamiinisüsti, et kui nende hoolealune ootamatult ärkab ja paanikasse satub, siis saab ta uue süsti, mis ta taas magama paneb.
Oli veel kolmas ravim, atropiin, mille abil vähendati päästetavate süljeeritust, et nad uimastatuna oma sülje tõttu ei lämbuks.
Anestesioloog Harryse sõnul ei teadnud ta, kas tema kokku pandud ravimipakett töötab, kuid ta oli valmis riskima. Lisaks oli tegemist lastega, kellele tuleb anda väiksemad ainekogused kui täiskasvanutele.
Raamatu kohaselt ütlesid päästjad hiljem meediale, et päästeoperatsioon kulges kiiresti ja viperusteta, kuid tegelikult oli protsess aeglane ja ette tuli ka intsidente.
«Päästetutele pandi selga sukeldumisülikond ja ette hapnikumask. Uimastatud poisid olid päästjate käes nagu tükk liha, kes tuli koopast kiiresti välja tuua,» on austraallase raamatutes kirjas.
Kuna sukeldujad ei tundnud Tham Luangi koobastiku igat teravat kivi, siis oli suur oht, et nad end vigastavad ja ise katkise sukeldumisvasrustuse tõttu ohtu satuvad.
Lõpuks läks siiski kõik õnnelikult ning 13 lõksus olnut toodi koobastest välja 8. – 10. juulini 2018.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/15/11715799t1h443a.jpg)
Päästetud viidi haiglasse ja nad olid seal üle nädala, mille jooksul kontrolliti, kas neil pole koopaniiskuses bakterite tõttu mingeid haigusi tekkinud. Laboritestid näitasid, et neil ei olnud selliseid haigusi. Nad said ravimeid, kuna neil oli pimedas olles tekkinud aneemia.
Arstide teatel kaotasid nad 18 koopavangistuse päevaga kehakaalust keskmiselt kaks kilogrammi.
Poistest ja nende treenerist said kuulsused, kes esinesid mitmel pool ning käisid ka Tai kuninga vastuvõtul.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/15/11715802t1hf6ba.jpg)
Lisaks said neist buda noviitsid, kuna nad pääsesid üle noatera eluga.
/nginx/o/2018/07/24/11033946t1h6175.jpg)
Liam Cochrane on Austraalia Broadcasting Corporationi Kagu-Aasia korrespondent, kes kajastas kaks nädalat Tham Luangi koopapäästeoperatsiooni, osaledes ühel nädalal ka ise selles operatsioonis kui abitöötaja.
Cochrane on avaldanud Tai jalgpallipoiste päästeoperatsioonist kolm raamatut: «The Cave: The Inside Story of the Secret Plans and Unsung Heroes that Helped a Team of International Experts Pull off the Thai Cave Rescue», «Into the Cave: The Inspirational Inside Story of the Thai Soccer Team Rescue» ja «Miracle in the Cave: The 12 Lost Boys, Their Coach, and the Heroes Who Rescued Them».