VIDEO Pokkerimängija hull kihlvedu: lubas elada 30 päeva vannitoa pimeduses

Mees poolpimeduses. Pilt on illustreeriv

FOTO: Pexels / CC0 Licence

Möödunud aasta sügisel oli ameeriklasest professionaalne pokkerimängija Rich Alati Las Vegases mängimas kui üks ta kaasamängijatest, Rory Young küsist temalt üllatava küsimuse.

Young uuris, et kui palju tuleks Alatile maksta, et ta oleks 30 päeva täiesti pimedas ruumis, teatab theguardian.com.

Alati ja Young sõlmisid kihlveo ja leppisid kokku, et Alati saab 100 000 dollarit, kui ta on ühe kuu täiesti pimedas ruumis.

Kui Alatil see ei õnnestu, siis peab ta ise Youngile sama summa maksma.

Mängukaardid ja raha. Pilt on illustreeriv

FOTO: Pexels / CC0 Licence

Kuigi professionaalsed pokkerimängijad on harjunud elama pidevalt pingelistes olukordades, ei ole nad tavaliselt pimedas.

Kihlveoga kursis olnud psühholoog Michael Munro hoiatas, et 30 päeva pimeduses mõjub eelkõige vaimsele tervisele halvasti.

Young oli seisukohal, et Alati ei suuda üks kuu pimeduses elada, vaid ta murdub üsna pea. Samas Alati oli enesekindel, tehes enne pimedusse minemist nii joogat kui hingamisharjutusi ning mediteeris.

2018. aasta novembri lõpul tulid Alati pereliikmed, sõbrad, ajakirjaikud ja mõlema poole advokaadid Alati majja, kus ta kaamerate ees täiesti pimedasse vannituppa suleti. Vannituppa oli paigutatud kaamera, mis Alatit jälgis.

Vannituba. Pilt on illustreeriv

FOTO: Pexels / CC0 Licence

Kihlveo kohaselt ei tohtinud Alatil olla seal televiisorit, raadiot, mobilltelefoni ega muud, mille abil ta oleks saanud välisilmaga kontaktis olla.

Vannitoa peeglid ja aknad olid kaetud ning uksepraod olid valguskindlalt suletud.

Alatil oli pimeduses olemas joogamatt, stressipall, käe- ja jalalihaste treenimiseks mõeldud kummipael ja hügieenitarbed.

Lisaks olid magamiseks madrats, padi ja tekk. Mees võttis vannituppa kaasa 30 päeva jagu toitu.

Kokkuleppe kohaselt oli Alatil võimalus vannitoast lahkuda, kui talle pimedus liiga painavaks muutub.

Mees oli jätnud varem meelde, kus vannitoas asjad on, et ta need käsikaudu üles leiaks.

Ta tegi pimedas igapäevaselt asju, mida ta tavaelus teeb. Pesi hambaid, võttis dušši, kammis juukseid ja kreemitas end. Ta riietus, sõi, tegi joogat ja mediteeris. Lisaks kandis ta hoolt, et kõik talle vajalikud asjad oleksid alati samas paigas.

Algus oli paljulubav, kuid siis algasid raskused. Olles neli päeva olnud pimeduses, tekkisid tal hallutsinatsioonid, millest ühes ta nägi vannitoas suuri heledaid palle liikumas.

Oma meele rahustamiseks kujutas ta, et on võlupilvel. Ta muutis oma perspektiivi, loobudes igapäevaelu loogikast ja see aitas teda.

Mees poolpimeduses. Pilt on illustreeriv

FOTO: Pexels / CC0 Licence

Lisaks hallutsinatsioonidele tekkis mehel aegajalt depressioon, kuid selle vastu aitasid nii jooga kui mediteerimine.

Alati elu kaamera vahendusel jälginud Young muutus kihlveo teisel nädalal murelikuks, sest Alati oli suutnud vastu pidada ja tal ei olnud tahtmist maksta 100 000 dollarit.

Kui oli kulunud 15 päeva, ärkas Alati Youngi hääle peale, mis kostis kaamera mikrofonist. Young andis Alatile võimaluse ruumist lahkuda kui Alati maksab talle 100 000 dollari asemel 50 000 dollarit. Alati loobus sellest pakkumisest ja jäi pimedasse ruumi.

Young tegi veel mitu rahalist pakkumist, kuid Alati keeldus neist kõigist.

Läks mööda veel paar päeva ja Young pakkus kompromissi. Ta küsis, et milline oleks summa, mille peale Alati on nõus pimedast vannitoast enne kihlveo lõppu välja tulema.

Lõpuks jõudsid kaks meest kokkuleppele. Alati astus vannitoast pärast 20 päeva välja ja sai Youngilt 62 400 dollarit.

Youngi sõnul oli Alati väljatulemine talle nii rahaliselt kui vaimselt kergenduseks.

«Ma ei arvestanud sellega, et Alati läks pimedusse vabatahtlikult, olles end selleks vaimselt ja füüsiliselt ette valmistanud. Umbes samasugustes oludes võivad olla ka vangid, kuid nad on seal sunniviisiliselt ja see ajab hulluks,» tõdes Young.

Pokkerimängija Alati tagasipöördumine tavaellu oli šokk, ta väljus pimeduste päikeseprillid ees, et ootamatu valgus ta silmi ei kahjustaks.

Alati tundis, et järsku ümbritseb teda liiga palju helisid ja värve. Siis meenust talle mobiiltelefon ja see, et tänapäeva elu kulgeb tehnoloogia ümber.

«Minu tagasisaabumine pimedusest oli kultuurišokk. Olin üllatunud nii värvikirevusest, lõhnadest kui helidest. Sain aru, kui palju on elus võimalusi. Mul tuli taas õppida tegema asju, mida ma varem automaatselt tegin,» selgitas mees.

Alati sõnul oli pimeduses olemise kõige tähtsamaks õppetunniks kannatlikkus ning nüüd ta oskab paremini väärtustada neid asju, mida ta pidas  enesestmõistetavaks.

Tagasi üles