Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siidises rüütatud looris
keerleb üks kuju mu ees.
Muusika, tants ja ta kaunid käed -
kui nõiutult seisma ma jään.
Peas käivad riivatud mõtted,
higi mul pärlendab näos.
Keema vere lööb, see hulluks mind teeb,
kui haldjas ta hõljub mu ees.
Ref:
Põletavalt kiirgab ta huuma,
kui laavat tulikuuma.
Või und ainult näen,
und, mis soovinud sala?
Põletavalt kiirgab ta huuma,
kui laavat tulikuuma.
Ta võimusse jään.
Hing praegu leekides põleb.
Siidloori püüab ta peita
võrratut keha mu eest,
veenuse piirjoonte kaunimat joont
mu jaoks läbinähtav on see.
Jääb üle paluda aega,
oh peatu sa hetkekski veel,
et teda kordki puutuda saaks,
mu piinade lõpp oleks see.
Ref:
Põletavalt kiirgab ta huuma,
kui laavat tulikuuma.
Või und ainult näen,
und, mis soovinud sala?
Põletavalt kiirgab ta huuma,
kui laavat tulikuuma.
Ta võimusse jään.
Hing praegu leekides põleb.