Mehhiko neiu (Mexican Girl)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juanita vaatas silma mul,
mind ta pilk paigale kiilus.
Kui haldjas ta seisis mu ees,
öise kuupaiste valgel.
Siis teadsin ma, mida soovida:
«peatu aeg! oo, aeg, peatu viivuks!»
Mu suudlus et kaotada võiks
tal kurbuse palgelt.
Kauge Mehhiko taeva all
ühel päeval meid kokku viis saatus.
Kuid liig kiirelt lõi kell,
jõudis kätte ka meil.
Viimne vaatus.
Ref:
Mehhiko öös nii seisime seal,
suur taevakaar vaid laius me peal.
Keerles maailm me ümber,
kuid keegi ei häirinud meid.
Mehhiko ööd ei unune eal,
mil taas neid näen, ma vastust ei tea.
Kuid ma julgelt võin väita, et südames
kauneimaks pildiks mul jääb
see Mehhiko neid.
Ta ihu pehme kui sametloor,
ja ta juus - see kuupaistel hiilgas.
Väikest lootusekiirt tema silmades siis
nägin kiirgamas.
Ta lahkudes mulle sosistas
üsna vaikselt: «hasta la vista!»
Ma ei mõistnud ta keelt, kuid mu rindu lõi see
valupiste.
Ref:
Mehhiko öös nii seisime seal...