Uuring: Mona Lisa ei jälgi oma vaatajaid, ta pilk on fikseeritud

Leonardo da Vinci «Mona Lisa»

FOTO: SWNS.com /Scanpix

Itaalia renessansikunstniku Leonardo da Vinci (1452 – 1519) maal «Mona Lisa» on tuntud kahest detailist: naise müstilisest naeratusest ja hüpnootilisest pilgust, mis tundub vaatajaid iga nurga alt jälgivat.

Hiljutine uuring lükkas vaatajate jälgimisteooria ümber, Mona Lisa vaatab lihtsalt kaugusse ja ta pilk on fikseeritud, teatavad telegraph.co.uk ja mtv.fi.

Mona Lisa andis nime ka kuulsale psühholoogilisele ilmingule, Mona Lisa efektile, milles pildil olev isik tundub oma vaatajaid jälgivat, ükskõik kus need on.  

Saksamaa Bielefeldi ülikooli kognitiivsete uuringute keskuse kohaselt on Mona Lisa efekti näha paljude maalide puhul, kuid mitte «Mona Lisa» puhul. Mona Lisa vaatab oma vaatajast 15 kraadi võrra paremale.

Leonardo da Vinci «Mona Lisa»

FOTO: akg-images / scanpix

Kognitiivuse uurija Gernot Horstmann ja ta assistent Sebastian Loth palusid 24 vabatahtlikul katsealusel öelda, millises suunas Mona Lisa vaatab.

Kuna üldiselt arvatakse, et Mona Lisa jälgib oma vaatajaid, siis uurijad tegid katse keerulisemaks.

Nad näitasid katsealustele maali «Mona Lisa» arvutiekraanilt ja katses osalenud pidid kahemeetrise kokkuvolditava joonlaua abil näitama, millises suunas pildil olev naine vaatab.

Osalejate ja arvuti kaugus üksteisest oli 66 sentimeetrit ja see jäi kogu katse vältel samaks, kuid joonlauda sai katse ajal liigutada arvutiekraanist kaugemale ja lähemale.

Teadlased muutsid katse jooksul ka Mona Lisa suurust, et teha kindlaks, kas mingi väike detail ta näos võib mõjutada pilgu suunda.

Osalejatele näidati maali «Mona Lisa» kolmes suuruses ja ka osadena. Veel liigutati maali 3,4 sentimeetrit paremale ja vasakule.

Paar varasemat uuringut on näidanud, et Mona Lisa pilk on suunatud umbes viis kraadi vaatajast paremale või vasakule. Saksa uuringus ilmnes, et Mona Lisa vaatab 15,4 kraadi paremale.

«Me ei sea Mona Lisa efekti kahtluse alla, kuid Mona Lisa enda kohta see ei kehti. Ta ei jälgi oma vaatajaid iga nurga alt, ta pilk on fikseeritud teatud punkti,» laususid uurijad Horstmann ja Loth.

«Mona Lisa» valmis Leonardo da Vincil 1503 – 1506, osade kunstiteadlaste arvates viimistles ta seda maali kuni 1517. aastani.

Leonardo da Vinci «Mona Lisa»

FOTO: JEAN-PIERRE MULLER / AFP/Scanpix

Teos, millel on kujutatud Firenze siidikaupmehe Francesco del Giocondo naist Lisa del Giocondot, on maalitud paplipuust alusele õlivärvidega.

77×53 sentimeetri suurust «Mona Lisat» näeb Pariisis Louvre’is, see on kuulikindla klaasi taga.

Tagasi üles