:format(webp)/nginx/o/2019/01/08/11701730t1h39e5.jpg)
Kui ameeriklannast lennunduspioneer Amelia Earhart 1937 ümber maailma lendas, olid inimesed lennukitega lennanud 35 aastat.
Lennunduspioneeril Amelia Earhartil oleks tänapäeval raske kadunuks jääda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Earhart teadis, et selline lend on ohtlik, kuid ta võttis selle ikkagi ette, jäädes kadunuks, kirjutab livescience. com.
Arvatakse, et ta hukkus koos kaaspiloodi Fred Noonaniga juulis 1937, kui nad lendasid Vaikse ookeani kohal. USA mere- ja lennuvägi otsis Earharti ja ta kaaslast viimase raadioside paigast, kuid tulemuseta.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/08/11701722t1heb81.jpg)
USA valitsus kuulutas Earharti 5. jaanuaril 1939 surnuks.
Earharti kadumisest on möödunud üle 80 aasta, kuid hoolimata lennundus- ja jälgimistehnoloogia arengust, jäävad lennukid seni kadunuks.
Näiteks 8. märtsil 2014 kadus jäljetult Malaysia Airlinesi lend MH370, mis startis Malaisiast Kuala Lumpurist ja pidi maanduma Hiinas Pekingis.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/08/11701723t1h5493.jpg)
Lennujuhtimiskeskus kaotas Boeing 777 kontakti Malaisia aja järgi kell 1.22, kui see lendas Lõuna-Hiina mere kohal. Lennuki pardal oli 227 reisijat ja 12 meeskonnaliiget.
Seda lennukit otsiti India ookeani mitmest paigast rahvusvahelises koostöös, kuid ei leitud. Sellest hoolimata on lennunduseksperdid seisukohal, et kadumisi on vähem, kuna kasutusel on üleilmne asukoha määramise satelliitnavigatsiooni süsteem ehk GPS ja lende saab jälgida reaalajas. GPSi arendas ja seda kontrollib Ameerika Ühendriikide valitsus.
Lisaks USA GPSile on veel Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri satelliitnavigatsioonisüsteem Galileo, Venemaa GLONASS, Hiina BeiDou ja India NAVIC.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/08/11701796t1hfa46.jpg)
Jaapan arendab QZSS süsteemi, et parandada navigeerimist Vaikse ookeani kohal.
Kõik need süsteemid töötavad üksteisest sõltumatult, kuid neid saab kasutada ka samaaegselt, võimaldades pilootidel määrata oma asukoha väga täpselt.
Lennujuhtimiskeskused ja radarid jälgivad lende, aidates ära hoida lennukite kokkupõrkeid ja andes karmides ilmaoludes pilootidele juhiseid. 70 - 80 aastat tagasi olid piloodid aegajalt raadio teel lennujuhtidega kontaktis, teatades kaardi järgi oma positsiooni, kuid see ei olnud väga täpne. Piloodid edastasid, millisel kõrgusel nad lendavad ja milline on nende vahe- või lõppsiht.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/08/11701752t1hca7c.jpg)
Viimastel aastatel on arendatud uut lennukite jälgimissüsteemi Automatic Dependent Surveillance Broadcast (ADS-B), mis edastab lennujuhtimiskeskustele ja teistele lennukitele läheduses olevate lennukite asukoha, aidates paremini kokkupõrkeid vältida. See süsteem ei kata veel maailma äärealasid, kuna põhineb maapinnal asuvatel vastuvõtjatel ning selle tõttu arendatakse seda edasi.
Kuid sellest süsteemist pärit andmeid kasutati nii Malaysia Airlinesi lennu MH370 kadumise kui Saksamaa Germanwings 2015. aasta lennuõnnetuse uurimisel. Germanwingsi lennu 9525 kaaspiloot Andreas Lubitz tegi enesetapu, juhtides reisijaid täis lennuki Airbus A320 Prantsuse Alpides vastu mäekülge. Mitte keegi ei jäänud selles õnnetuses ellu.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/08/11701725t1hebdf.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/08/11701726t1hbcca.jpg)
Lennundusekspertide arvates vähenevad lähitulevikus tänu GPSile, ADS-Ble ja teistele navigeerimissüsteemidele lennuõnnetused ja lennukite kadumised. Kui ka lennuk kukub inimliku või tehnilise vea tõttu alla, on vraki leidmine lihtsam.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/08/11701715t1h48e6.jpg)
«Amelia Earhart ja ta kaaspiloot Fred Noonan ei saaks tänapäeval nii lihtsalt kadunuks jääda. Kui Earhartil oleks olnud tänapäevased tehnoloogilised vahendid, oleks ta oma ümbermaailmalennu ära teinud ja uuesti kangelannaks saanud. Me ei ole veel kaotanud lootust saada teada tõde ka Malaysia Airlinesi lennu MH370 kohta. Lennukid kaovad ka tänapäeval, kuid mida enam jälgimistehnoloogia edasi areneb, seda vähem tuleb ette õnnetusi ja kadumisi. Inimlikku faktorit ei saa veel välistada, kuid loodame, et tulevikus aitab lennuki tehisintellekt inimese tekitatud ohuolukorras õnnestust ennetada,» teatasid eksperdid.
/nginx/o/2017/07/02/6845735t1hd509.jpg)
Amelia Mary Earhart (sündinud 24. juulil 1897; jäi kadunuks 2. juulil 1937) oli USA lennuspioneer ja naisõiguste kaitsja.
Ta oli esimene naine, kes pälvis USA lennuväe teeneteristi (Distinguished Flying Cross) selle eest, et lendas 21. juulil (lend algas 20. juulil) 1932 esimese naisena üle Atlandi ookeani.
Ta tegi mitmeid lennurekordeid ja kirjutas oma lennukogemustest ka raamatuid.
Earhart jäi 1937. aasta ümbermaailmareisil Vaikse ookeani kohal kadunuks.