Jaam ühele (Странная любовь)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üksi tuule käes jaamas ootan ma
rongi möödunust, millest väljud sa.
Küsin endalt veel, veel sind oodates,
kas see «saatusjaam» on vaid ühele?
Ref:
Miks küll, kurat, sa mind ei armasta?
Millest puudu jäi? Mis jäi mõistmata?
Kus mu Jumal, jälle leian sind?
Millal kohtume, vastust ootan ma.
Kord see «armujaam» kuulus kahele,
liitis kokku meid, liitis meie teed.
Järsku hääbus kõik ja see kaunis jaam
uueks nimeks sai «palun andesta!»
Ref:
Miks küll, kurat, sa mind ei armasta?...
Rongi peatushetk, õhku tõstan käed,
kas siis tõesti kõik jumalaga jäänd?
Kõrgusesse näen, lahkun vaikides,
kas see «saatusjaam» on vaid ühele?
Ref:
Miks küll, kurat, sa mind ei armasta?...