:format(webp)/nginx/o/2019/01/04/11694956t1haa6d.jpg)
Maailmaterviseorganisatsioon (WHO) uuris ja vaatas maailmas ringi ning tegi selgeks, missugused on erinevate riikide alkoholimüügipiirangud. Tulemused olid üllatavad ja mitmekülgsed. Oli riike, kus ei olnud üldse piiranguid, kuid samas olid ka riike, kus piirangud olid ranged.
WHO vaimse tervise ja mõnuainete osakonna uurija Dag Rekve sõnas, et kuigi enamuses maailma riikides jääb piirang 18-20 eluaasta vahele, on terve hulk riike, kus keeld lõppeb 21-aasta vanuselt, vahendas CNN.
«Maailmas on kõike alates täielikust keelust, kus mitte keegi ei tohi osta ega müüa, kuni vanusevaheni 13-25, ja siis on ka riigid, kus piirangut üldse pole. Seal on seaduslik kõikidele müüa,» sõnas Rekve.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/14/11212279t1hde9a.jpg)
CNN tegi WHO andmete põhjal ka kaks graafikut, mis annavad visuaalselt parema pildi sellest, kus ja mis keelud eksisteerivad.
Graafikul, mis kajastab erinevate riikide müügipiiranguid, on näha, et näiteks Hiinas ja Nigeerias pole üldse piirangut, või vähemalt pole selle kohta andmeid, kuid Saudi Araabias ja Bangladeshis on täielik piirang.
Gröönimaa kohta andmed puuduvad.
Burkina Fasost saab alkohol osta juba 13 aastaselt, kuid Eritreas peab ootama 25-aastaseks saamiseni.
Teise graafiku pea, mis kajastab teismeliste joomisharjumusi, on näha, et Eesti koos teiste Baltimaade ja Iirimaaga kuuluvad nende riikide hulka, kus 15-19 aastased noored joovad WHO arvates kõvasti.
Esikolmiku moodustavad siiski Luxembourg (54%), Ekvatoriaal-Guinea (53.7%) ja Leedu (53.2%).
Positiivse külje pealt paistavad silma Mauritaania, Afghanistan, Kuveit, Liibüa, Pakistan, Somaalia, Süüria ja Jeemen, kus WHO ei tuvastanud teismeliste seas viimase 30 päeva jooksul kõva joomist.
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)