Eile, kui olin noor
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile noor ma olin veel,
kõik muretu siis näis, ees avatud kõik teed.
Ma elu narrisin, kui mäng vaid oleks see,
kus narrijaks on tuul ja ohvriks küünlaleek.
Mul plaane miljon peas, hulljulgeid unelmaid,
mis kahjuks ajuliiva rajatud kõik said.
Ma pidutsesin öös, ei näinud päiksekiirt,
ei märganud, kuis aeg mu aastad kaasa viib.
Ref:
Eile noor ma olin veel,
nii palju võõraid laule laulis mu keel,
sest naudingud ja kired ahvatlesid mind,
ei elu karmi valu tunnistanud hing.
Ei näinud tormates, kuis aega raiskan vaid,
ei taibanud ma siis, mis elu tähendab.
Seal vilkusid küll tuled, hoiatades mind,
kuid argielu ees ma silmad sulgesin.
Tähistaevas hullas kuu
ja iga saabuv päev tõi kaasa miskit uut,
ning peeglist oma ilu ma imetlesin vaid,
ei huvitanud see, mis kaugemale jäi.
Vaid armumängulõõm mind tookord võlus siis,
kuid lahvatanud leek see kustus kiiresti.
Kõik vanad sõbrad head mul äkki võõraks jäid,
nüüd suurel elulaval ma ihuüksi käin.
Nii palju kauneid laule jäi mul laulmata,
vaid pisarate vool mu huuli niisutab.
On täna käes see aeg, et maksta eilse eest,
mil olin noor.