:format(webp)/nginx/o/2019/01/04/11694690t1h8d31.jpg)
Mehhiko antropoloogia ja ajaloo instituudi arheoloogid leidsid Kesk-Mehhikost Puebla osariigist Nülitud jumala templi, milles on viiteid inimeste ohverdamisele.
Pildid ja video: Mehhikos leiti Nülitud jumala tempel ja kujud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljakusjumalale Xipe Totecile pühendatud templi rajasid popoloca indiaanlased, kuid see jumal oli tuntud ka hiljem elanud asteekide kultuuris, teatab msn.com.
Xipe Totec oli viljakuse, taassünni, elu ja surma, kuid ka põllumajanduse ja taimekasvu jumal, keda tavaliselt kujutati inimsurnukehana, ka koljuna, kellelt on nahk nülitud või siis inimnahkadesse riietatud mehena.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/04/11694691t1h79c2.jpg)
Legendi kohaselt nülis see jumal end ise, et inimesed saaksid süüa. Kuna toitu ei olnud piisavalt, leiutas see jumal sõja, et inimkonna arvukust kahandada.
Xipe Totec oli osaliselt ka arstimisjumal, kuna tema «haldusalasse» kuulusid nahaprobleemid, vistrikud, haavandid, põletikud ja silmahaigused.
Millal popoloca indiaanlased seda jumalat kummardama hakkasid, ei ole teada.
Kui Hispaania konkistadoorid 16. sajandil tänapäeva Mehhiko aladele jõudsid, oli Xipe Toteci kultus laialt levinud.
Arheoloogid leidsid vana templi jäänuste väljakaevamistel kaks kivist kultusobjekti, mis oma kujult olid pealuu sarnased ning Xipe Toteci kuju. Selle kuju ühe käe otsas on nagu lisakäsi. Teadlaste sõnul viitab see sellele, et jumal kandis ohvriks toodud inimestelt nülitud nahku.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/04/11694687t1hd332.jpg)
Pealuukujud on tehtud vulkaanilisest kivimist ja kumbki neist kaalub umbes 200 kilogrammi.
Xipe Toteci kummardamise rituaalides toodi inimesi ohvriks ja neilt nüliti nahk. See pidi tagama viljakuse ja uueestisünni nii inimestele kui taimedele.
Preestrid kandsid ohvritelt nülitud nahka, viies läbi viljakusrituaale.
Nüüd leitud tempel on osa popoloca indiaanlaste poolt 1260 - 1000 eKr rajatud Tehuacanist. Arheoloogide sõnul leidsid nad sealt palju viiteid inimohvritele.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/04/11694684t1hfe02.jpg)
Uuringu kohaselt võidi inimohver saada kahevõitluses. Vangi langenu pidi mängurelvaga võitlema täisvarustuses sõdalase vastu. Asteekidel olid mängurelvad puust ja laavakivist macuahuitl' mõõgad, mis ei olnud teravad.
Teine ohvrite tapmise viis oli vibu ja noolte abil. Ohvrid pandi seisma kõrgendikule ja pihta saanute haavadest tilkus verd alla templiväljakule. Veri kujutas selles rituaalis vihma, mis kastab maad ja paneb kõik kasvama.
Pärast tapmist viidi ohvrid templisse, kus neilt nahk nüliti.
Arheoloogide teatel ei ole nad varem Xipe Totecile pühendatud templit leidnud, küll aga tema kujusid. Eriti palju on neid leitud asteekide kultuurialalt.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/04/11694686t1h0456.jpg)
Asteekide rändhõim jäi 14. sajandil paikseks Texcoco järve juures, kuhu nad rajasid Tenochtitlani linna. Paregu on see osa Mehhiko pealinnast Mexicost.
Nende kultuuri õitseng oli kuni 16. sajandini, mil saabusid Hispaania konkistadoorid ja nad hävitasid.