Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Istun aknal, loojumas päev
äkki kuju tuttavat näen -
see on Alice!
Kas petavad silmad või tõsi on see?
Käes tal pakitud kohver ja keep.
Ta korraks peatub ja lehvitab siis.
Refr:
On hetki elus palju, mis määravaks kord saab.
Võib-olla on see saatus, et täna lahkub ta?
Kuigi palju-palju aastaid
oli olnud mulle naabriks Alice.
Kõik need aastad reas, mis on elust mööda läind,
kui lootusetult pime, olin õnne kõrval käind.
Nii ei näinud ma,et kogu aja
olnud mulle naabriks Alice.
Kaunim kõigist mulle ta näis,
süda soojust ja joovastust täis.
Oh, Alice!
Suvesoojus meil silitas päid,
paitas silmi nii siiraid ja häid.
Ja päike hellitas meid - see meeles on veel.
Refr:
On hetki elus palju...
Ma ei tea, kas eales veel ma
kuulda uksel ta koputust saan.
Oh, Alice!
On tõsi see, ta jäädavalt läeb
ja ainus tunne, mis minule jääb -
see on tühjus...
Ref:
On hetki elus palju...