Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On tühi ruum, vaid tugitool.
Miks siia tulla on mul soov?
Sest tooli vaadates mu's kirgastumas leek,
et elan minevikus veel.
Üks suveniir, kaunis suveniir on siin.
Mis sinust jäi,
mis meenutamas veel on sind.
Üks suveniir, kallis suveniir siin toas,
on toolil kuivand roos,
see kauneid mälestusi loob.
Sa tõid mul päikse, tõid mul kuu,
ei iial soovinud ma muud.
Kuid kahjuks soovidest jäänd üksinduse vaev,
taas sulen silmad - sind vaid näen.
Üks suveniir, kaunis suveniir on siin.
Mis sinust jäi,
mis meenutamas veel on sind.
Üks suveniir, kallis suveniir siin toas,
on toolil kuivand roos,
see kauneid mälestusi loob.
Üks suveniir, kaunis suveniir on siin.
Mis sinust jäi,
mis meenutamas veel on sind.
Üks suveniir, kallis suveniir siin toas,
on toolil kuivand roos,
see kauneid mälestusi loob.