Video: kas maailmas kõige vanemaks elanud naine oli pettur?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
18. oktoobril 1995 tehtud foto, millel Jeanne Calment hoiab käes tunnistust, millel on kirjas, et ta on 120-aastane
18. oktoobril 1995 tehtud foto, millel Jeanne Calment hoiab käes tunnistust, millel on kirjas, et ta on 120-aastane Foto: Georges Gobet / AFP/Scanpix

Vene teadlaste arvates oli maailmas väidetavalt kõige vanemaks inimeseks elanud prantslanna pettur, kes kasutas oma ema identiteeti.

Guinnessi rekordite raamatu andmetel suri Prantsusmaal Arles’is elanud Jeanne Calment 1997. aastal, olles 122 aasta ja 164 päeva vanune, teatab AFP. 

Jeanne Calment oma 121. sünnipäeval 21. veebruaril 1996
Jeanne Calment oma 121. sünnipäeval 21. veebruaril 1996 Foto: Georges Gobet / AFP/Scanpix

Vene teadlaste, matemaatik Nikolai Zaki ja georontoloog Valeri Novoselovi teatel esines Jeanne Calment’na ta tütar Yvonne Calment, kes ema identiteeti võttes sai pärandusmaksudest kõrvale hiilida.

Zak ja Novoselov uurisid Arles’i arhiivides leiduvaid dokumente ja fotosid, mis puudutasid Calment perekonda ja nad leidsid enda sõnul tõendid, mis näitasid, et tütar võttis ema identiteedi.

«Dokumentidest paljastus selgelt, et tütar Yvonne Calment kehastus oma emaks Jeanne Calment’ks,» lausus Zak.

Jeanne Calment 21. veebruaril 1995 Prantsusmaal Arles'i vanadekodus
Jeanne Calment 21. veebruaril 1995 Prantsusmaal Arles'i vanadekodus Foto: JEAN-PAUL PELISSIER / REUTERS/Scanpix

Dokumentide kohaselt suri Yvonne Calment 1934. aastal kopsuinfektsiooni tagajärjel, kuid uurijate sõnul on see dokument võltsitud. Tegelikult suri 1934. aastal ema Jeanne Calment, kes oli siis 59-aastane.

Ta tütar Yvonne Calment elas 99-aastaseks, surres 1997. aastal.

Venelasest sugupuu-uurija Juri Deigini arvates võttis tütar ka pereäri tõttu ema identiteedi.

1875. aastal sündinud Jeanne Calment’le ja ta mehele Ferdinand Calment’le kuulus Arles’is kaubamaja. Kui Jeanne Calment surm oleks ametlikult registreeritud, oleks abikaasa pidanud maksma riigile 38 protsenti naise jäetud päranduse maksu.

Deigini andmetel teatas mees, et suri ta tütar Yvonne Calment ning tütar võttis siis salaja ema identiteedi.

Vene teadlased tõstsid selle tõestuseks esile 1930. aastatest pärit dokumendid, millest osadel oli Jeanne Calment silmavärv, pikkus ja peakuju ühte moodi, hilisematel dokumentidel aga teistsugune.

Lisaks lasi end Jeanne Calment’ks nimetanud naine enne vanadekodusse minemist enamiku ta kodus olnud dokumentidest ja fotodest hävitada.

Jeanne Calment 12. veebruaril 1997 Arles'is asuvas vanadekodus
Jeanne Calment 12. veebruaril 1997 Arles'is asuvas vanadekodus Foto: Florian Launette / AP/Scanpix

Novoselov tõstis esile veel asjaolu, et surnuks kuulutatud tütre Yvonne Calment abikaasa ei abiellunud kunagi uuesti, vaid elas koos oma «ämmaga» aastaid. Nad kasvatasid koos üles ka Yvonne’i poja Frederic Jean Pauli.

Kui end Jeanne Calment’na igal pool tutvustanud naine sai enda väitel 100-aastaseks, tahtis Arles’i linnapea Jacques Perrot teda õnnitleda, kuid naine keeldus teda ametlikult vastu võtmast, kuid oli nõus vestlema raekojas eraviisiliselt.

«Ootasin pikalt, et millal saan eaka naisega suhelda. Siis ilmnes, et naine, kellega pidin kohtuma, oli tegelikult juba kohal. Ta ei paistnud vanem kui 80 aastat,» meenutas linnapea.

Kui väidetav Jeanne Calment sai 110-aastaseks, oli ta Arles’i kõige vanem elanik ja kohalik kuulsus.

Ta sai 1988. aastal rahvusvahelist tähelepanu väitega, et kohtus  kunagi kuulsa kunstniku Vincent Van Goghiga.

«Olles eakate arst ja gerontoloog, kahtlen ma selle prantslanna pikaaealisuses. Kui ta tõesti oleks elanud 122-aastaseks, siis oleks ta pidanud olema teistsugune ja nõrgem. Meditsiinidokumentide järgi suutis see naine enne surma ise liikuda ja tal ei olnud märke dementsusest,» teatas Novoselov.

Pärast Jeanne Calment’ks peetud naise surma ei tehtud ta surnukehale lahkamist, mis oleks näidanud, millises vanuses ta suri.

Calment ise sõnas mitmes intervjuus, et ta pikaaealisuse taga on head geenid, šokolaad, portvein ja sigaretid.

«Vananemist uurivad teadlased lähtuvad sageli oma uuringutes Jeanne Calment’st, kuid tegelikult kehastus ta tütar temaks. Teeme kõik, et vale ümber lükata ja gerontoloogidele õige suund kätte juhatada,» lisas Novoselov.

Prantsuse teadlasi venelaste väide ärritab. Sel teemal võttis sõna ka Jeanne Calment surmaaegse vanuse kinnitanud rahvusvaheline gerontoloogiline uurimisinstituut, mille juhi Jean-Marie Robine sõnul üritasid vene uurijad tõestada valet.

«Jeanne Calment elu pikkuse kinnitamisel ei jätnud me mitte midagi kahe silma vahele. Vaatasime läbi kõik, mis selle naise kohta leidus. See naine elas 122 aastaseks,» lausus prantslane.  

Jeanne Calment foto ta matusetalitusel Prantsusmaal Arles'is 7. augustil 1997
Jeanne Calment foto ta matusetalitusel Prantsusmaal Arles'is 7. augustil 1997 Foto: Georges Gobet / AFP/Scanpix

Prantsuse rahvastiku-uuringute intsituudi juht Nicolas Brouard soovitab avada Jeanne ja Yvonne Calment hauad ning võtta nende jäänustelt DNAd, mille analüüs annaks lõpliku selguse.

Prantsuse seaduse kohaselt peab haua avamise ja surnult DNA võtmise jaoks olema kohtu ja perekonna luba.

Rahvusvahelise gerontoloogia instituudi ja Guinnessi rekordite raamatu andmetel on kõige kauem elanud inimestest teisel kohal ameeriklanna Sarah Kanuss, kes oli 1999. aastal surres 119 aasta ja 97 päeva vanune.

Ligi 53 000 elanikuga Arles on linn Lõuna-Prantsusmaal Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas Bouches-du-Rhône departemangus. Arles asub 80 kilomeetri kaugusel Marseille'st läänes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles