Pildid ja video: šotlased alustasid aastavahetuspidustusi suure tõrvikušõuga
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
31. detsember 2018, 10:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Šotimaal Edinburghis käivitusid 30. detsembril aasta ärasaatmise pidustused Hogmanayga, mis gaeli keeles tähendab «aasta viimane päev».
Edinburghi kesklinna kogunes kolm päeva kestvate pidustuste esimesel päeval umbes 40 000 inimest, kellest enamik kandis tõrvikuid, teatab dailymail.co.uk.
/nginx/o/2018/12/31/11686979t1h2a88.jpg)
Šoti rahvarõivastes Celtic Fire Theatre esinejad tantsisid, laulsid ja tegid Edinburghi lossi esisel väljakul tõrvikutrikke.
Esines ka šoti tuntud indie-rokkbänd Franz Ferdinand, mille liikmed kandsid keskööl ette rahvalaulu «Auld Lang Syne». Kaasa lõid ka traditsiooniliste torupillide mängijad ja sambatantsijad.
Lisaks on Šotimaa pealinnas umbes 150 000 turisti, kes seal vana aasta ära saadavad ja uue aasta vastu võtavad. 1. jaanuaril leiab Edinburgis Firth of Forthis aset iga-aastane aastaalguse taliujumine.
Šotlaste sõnul peab elu olema tasakaalus ning selle tõttu alustatakse aastat tule ja veega.
/nginx/o/2018/12/31/11687018t1h8a21.jpg)
Hogmanay juured ulatuvad paganlikesse aegadesse, mil keldid pidasid pühaks talvist pööripäeva ja selle järgnenud aega, mil päike hakkas taas kõrgemalt käima.
Seda püha seostatakse ka viikingitega, kes tähistasid aasta kõige pimedamal ajal Yule’i püha, millest kujunesid kristlikul ajal jõulud.
Šotimaal on mitmed paganlikud pühad seni au sees ja arvatakse, et nende säilimisele aitas kaasa protestantlik reformatsioon, mille kohaselt jõulud olid liiga paavstlikud.
«Auld Lang Syne» on šoti rahvalaul, millel kirjutas sõnad 18. sajandi šoti luuletaja Robert Burns. Seda laulu lauldakse aastavahetustel paljudes ingliskeelsetes riikides ja kohtades.
/nginx/o/2018/12/31/11687024t1hfb4c.jpg)