Kolmkümmend kuus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/03/16/13681805t1hc824.jpg)
Öö oli ülimeeldiv, nagu ikka juba aastaid,
kuid hommik teistmoodi see.
Ta ärgand täna minust varem, tõusnud, ära läind'.
No mida tähendab see?
Kuid väike aimdus on sees.
Krabin, sosin, uks läheb lahti.
Lilled, naine ja poeg.
"Palju õnne" ja soojemad sõnad,
käib üle keelega koer.
Ref:
Ma juba jõuan, hoolitsust nõuan,
sest mul on sünnipäev.
"Head aega, suudlen - näe pole aega",
veel uksel koogitükk suus.
Hõlmade lehvides, treppidest vehkides.
Nüüd olen 36!
Ref:
Taas päeva algus, hommikuvalgus.
Sain täna 36.
Ma jõuan loota, suudan veel muuta,
las olla 36!
Päev oli ülimeeldiv nagu ikka juba aastaid
ja mitte mõttetult pikk.
Sirgu tiivad, rebid lahti maast ja edasi,
sest ees on tulevik!
Ref:
Taas päeva algus, hommikuvalgus.
Sain täna 36.
Ma jõuan loota, suudan veel muuta,
las olla 36!