Uurijad: 3846 aastat tagasi surnud Helmsdorfi prints langes salamõrva ohvriks (1)
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
21. detsember 2018, 10:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/21/11671247t1h957e.jpg)
Saksamaa keskosas Tüüringi liidumaal Leubingenis leiti 1877. aastal muinasaegne, pronksiajastu haud, milles oli rikkalikult hauapanuseid ja täiskavanud mehe luustik, mida hakati kutsuma Helmsdorfi printsiks.
Ancient-oringins.net ja Deutche Welle teatel uurisid seda luustikku hiljuti Halles asuva Saksi-Anhalti arheoloogiaameti arheoloogid ja krimiantropoloogid, teatades 18. detsembril uuringu tulemused.
Uurijate sõnul näitavad skeletil olevad vigastused, et see prints langes 3846 aastat tagasi salamõrva ohvriks. Uurijad ei selgitanud, kuidas nad nii täpse daatumi said.
Eelmisel korral uuriti selle printsi luustikku 2012. aastal ja siis leti sellelt mitmeid vigastusi. Kuna uurimine oli lühiajaline, siis ei leitud, mis need vigastused tekitada võis.
«Nüüdsel uurimisel tegime luudel kindlaks kolm vigastust. Tõenäoliselt on sel luustikul veel vigastusi, kuid need kolm on sellised, mis tõid kaasa surma. Mõrvarelvaks oli pistoda, mis oli vähemalt 15-sentimeetrine,» sõnas Saarlandi ülikooli kohtumeditsiini osakonna asejuht Frank Ramsthaler.
/nginx/o/2018/12/21/11671172t1hf0b2.jpg)
Ramsthaleri arvates pussitas printsi tugev ja kogenud sõjamees, kes lõi pistoda printsi kõhtu. Pistoda ots tabas lülisammast. Sellele viitab lülisamba 11. lülil olev vigastus, mis on kuusmillimeetrit lai ja kolm millimeetrit sügav.
Uurija lisas, et prints oli tapmise ajal kas seismas vastu seina või siia lamas põrandal. Pistodalöögi tagajärjel said vigastada mitmed siseorganid ja tal tekkis ka sisemine verejooks.
/nginx/o/2018/12/21/11671248t1h59a4.jpg)
Arheoloog Harald Melleri sõnul pussitati printsi ka vasaku rangluu juures, see löök ulatus kuni vasaku abaluuni, kahjustades veresooni ja kopse. Ka see löök oli antud kogenenud sõjamehe poolt.
«Sellesse kohta andsid sageli surmalöögi ka Vana-Rooma gladiaatorid. Siiski ei ole lõpuni selge, kas printsi pussitati enne kõhtu ja siis rangluu juurde või vastupidi,» selgitas Meller.
Printsi paremalt käe luult leitud haav viitab, et rünnak tuli talle üllatusena, kuid ta reageeris kiiresti, üritades end kaitsta. Ta tõstis käe ette ja sai vigastada.
«Printsi ründja kuulus arvatavalt ta lähikonda. See oli keegi, keda ta usaldas. Võimalik, et sugulane, nõuandja või ihukaitsja. Helmsdorfi printsiga juhtunu on sarnane Vana-Rooma kuulsa riigimehe ja väejuhi Julius Caesari surmajuhtumiga. Mõlemad mehed langesid salamõrva ohvriks ja mõlema tapsid ta lähikonnas olijad,» selgitas Meller.
Helmsdorfi prints oli varasel pronksiajal õitsenud Únětice kultuuri esindaja ja suure tõenäosusega kuulus ta Wettini dünastiasse. Ta suri 30 – 50-aastasena.
Únětice kultuuri üks tähtsamaid leide on Nebra taevaketas, mis leiti Saksamaa Saksi liidumaal 1999. Tegemist on umbes 3600 aasta vansue pronksist kettaga, mida võidi kasutada astronoomilistel eesmärkidel. Sellel on kujutatud Päikest, Kuud ja veel mitmeid objekte, näidates siis elanud inimeste arusaamu kosmosest.
/nginx/o/2018/12/21/11671173t1hbe3b.jpg)
Arheoloog Meller ja Nebra kettast raamatu kirjutanud Kai Michel arvavad, et Únětice kultuur oli Alpide põhjapiirkonna üks esimesi kõrgkultuure.
Helmsdorfi printsi luid uuriti uuesti just Micheli nõudmisel.
«See prints on meie andmetel ainus, kellel on seos Nebra kettaga. Lisaks saime uue uurimisega kinnituse, et see prints salamõrvati. Tegemist võib olla maailma vanima dokumenteeritud salamõrvaga,» lisasid uurijad.