Nagu merelaine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2023/03/10/15190545t1h2392.jpg)
Ma saabun salaja kui laine,
mis randa merevaiku viib.
Ja meremaik mu huulte peal on maine,
kui rõivas võbeleb kui tiib.
Olla võin kui jää või tulikuum,
su kõigi unistuste tuum
ja valgel ööl ka varjust truum.
Enda nii sulle tõin ma,
kuigi tean, et homme võin ma
muutuda vaid nimeks sinu suul.
Ja muutun samuti kui laine,
mis piire millekski ei pea.
Sa oled mees ja mina olen naine,
tean mõnda, mida sa ei tea.
Olla võin kui jää või tulikuum,
su kõigi unistuste tuum
ja valgel ööl ka varjust truum.
Enda nii sulle tõin ma,
kuigi tean, et homme võin ma
muutuda vaid nimeks sinu suul.
Ma olen nagu päev, sa öö,
üks meri teine on kui maa.
Kui palju tundeid mahub meie vahele,
aimata ei suuda keegi,
muutub meri, muutub maagi.
Olla võin kui jää või tulikuum,
su kõigi unistuste tuum.
Ja valgel ööl ka varjust truum.
Enda nii sulle tõin ma, kuigi tean,
et homme võin ma
muutuda vaid nimeks sinu suul.
Olla võin kui jää või tulikuum,
su kõigi unistuste tuum.
Ja valgel ööl ka varjust truum.
Enda nii sulle tõin ma, kuigi tean,
et homme võin ma
muutuda vaid nimeks sinu suul.
Muutuda vaid nimeks sinu suul.