Õrn ööbik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õrn ööbik, kuhu tõttad sa
Nüüd lahkel lehekuul?
Kas mõisa aias hõisata
Sa tahad roosipuul?
Või metsas toorel toomingal
Saab hüüdma sinu suu,
Kui tähed hiilgvad taeva all
Ja valgust valab kuu?
Ei mõisa aias hõisata
Või laulu minu rind,
Sest vanemate verega
On võietud see pind:
Ka metsas toorel toomingal
Ei laulma saa mu huul,
Vaid talupoja akna all,
Seal pühal pärnapuul.
Kui jõuab õnnis suine öö,
Siis laulan talle ma,
Et unuks meelest päeva töö,
Jääks rahus magama.
Kõik öö siis hääled heljuvad
Ta kauni kambri sees
Ja unenäod ilusad
Tal seisvad silma ees.
Kui aga taevas kumab koit
Ja kaob pime öö,
Siis laulan: tõuseb priiusloit
Ja vajub orja vöö,
Sest idataeva servassa
Ju näha koidutuld
Ja uuel ilul särama
Löönd Eesti muistne muld.