Õrn ööbik

Õrn ööbik, kuhu tõttad sa 

Nüüd lahkel lehekuul? 

Kas mõisa aias hõisata 

Sa tahad roosipuul? 

Või metsas toorel toomingal 

Saab hüüdma sinu suu, 

Kui tähed hiilgvad taeva all 

Ja valgust valab kuu? 


Ei mõisa aias hõisata 

Või laulu minu rind, 

Sest vanemate verega 

On võietud see pind: 

Ka metsas toorel toomingal 

Ei laulma saa mu huul, 

Vaid talupoja akna all, 

Seal pühal pärnapuul. 


Kui jõuab õnnis suine öö, 

Siis laulan talle ma, 

Et unuks meelest päeva töö, 

Jääks rahus magama. 

Kõik öö siis hääled heljuvad 

Ta kauni kambri sees 

Ja unenäod ilusad 

Tal seisvad silma ees. 


Kui aga taevas kumab koit 

Ja kaob pime öö, 

Siis laulan: tõuseb priiusloit 

Ja vajub orja vöö, 

Sest idataeva servassa 

Ju näha koidutuld 

Ja uuel ilul särama 

Löönd Eesti muistne muld.