VAHUR JOA INTERVJUU: TV3 kommunikatsioonijuht Kadi Poll soovib Eesti Laulul edu saavutada

Poolteist aastat TV3 kommunikatsioonijuhina töötanud Kadi Poll on enda sõnul viimastel aastatel mitmel korral püüdnud oma esimese armastuse ehk muusikaga edu saavutada, kuid siiamaani ei ole see veel juhtunud. Kuid Tomi Rahula juhitav Eesti Laul 2019 võib tähistada Kadi elus pöördepunkti, sest ta osaleb järgmisel aastal laulukonkursi poolfinaalis.

Minu esmane kokkupuude Kadi Polliga oli märkamatu ja mõneti unikaalne. Saades iga päev ametialale e-postkasti kümneid ja kümneid kirju, siis oli paratamatu, et TV3 kommunikatsioonijuhina töötava Kadi kirjad massi sisse ära kadusid. Ma viskasin neile küll pilgu peale, sest TV3 saadab laiali palju pressiteateid, kuid mulle tundusid need kirjad nagu kõik teised.

Aga see muutus mõned kuud tagasi, kui avaldati Eesti Laul 2019 poolfinalistid, kelle hulka kuulus ka Kadi Poll. Ja see oli minu jaoks intrigeeriv.

TV3 kommunikatsioonijuht ja Eesti Laulul? See tundus nii kummaline. Mõneti on ka praegu. 

Kadi Poll on 25-aastane Lõuna-Eestist pärit neiu, kes töötab TV3s Foto: Helen Marts

Selle huvitava seose pärast otsustasin ma Kadiga ühendust võtta, et temast rohkem teada saada. Meil oli lühike kirjavahetus, kus ma ütlesin talle, et soovin temaga intervjuud teha. Rõõmsameelne neiu oli sellega kohe nõus.

Ja selle tulemus on siin. Etteruttavalt võin öelda, et Kadi Polli kaasalöömine Eesti Laulul polegi nii kummaline, sest tegu on läbi ja lõhki muusikainimesega.

Kust sa pärit oled? Kui vana sa oled? Kus sa üles kasvasid?

Olen 25-aastane ja sündinud Võrus. Lapsepõlve veetsin Meremäel, koolis käisin Tartus.

Mida sulle meeldis lapsepõlves teha?

Elasime perega Meremäel väikeses korteris, seetõttu meeldis mulle palju aega veeta vanaema ja vanaisa juures, kelle talu oli vaid jalutuskäigu kaugusel. Lapsepõlv oli lahe – talvel saime sõita hobusesaaniga, suvel tegime võistlusi, kes kõige kauem külmas allikavees näppu jõuab hoida. Mul on hea meel, et olen kokku puutunud ka erinevate maatöödega – heinategu, kartulivõtt, lehma lüpsmine ja vilja sorteerimine. Sain sõita traktoriga, notsudele-kanadele süüa anda ja värskes õhus mängida.

Kadi maatöid tegemas Foto: Erakogu

Millega sinu vanemad tegelevad? On sul õdesid-vendi? Milline on sinu läbisaamine oma perega?

Minu ema on logopeed, isal on ehitusfirma ja väikevend on praegu 13-aastane. Läbisaamine on väga hea ja toetus on suur – näeme vabadel nädalavahetustel ja helistame iga päev. Lisaks perele on meil ka kokkuhoidev suguvõsa – tädide ja onude peredega saame kokku sünnipäevadel, aga ka jõulude ajal vanaema ja vanaisa juures.

Kes olid sinu eeskujud? Kelleks sa tahtsid saada, kui olid laps?

Ma mäletan, et fännasin väga Eda-Ines Ettit. Ja olen siiani suur fänn – austan teda väga ja kuulan aeg-ajalt nii uusi kui ka vanu laule uuesti. Väiksena tahtsin saada ilmselt ikka lauljaks – kujutasin peegli ees ette, et juuksehari on mikrofon ja ise olen suur superstaar. Mäletan, et maal olid karaoke VHS-kassetid, kus olid põhilised seltskonnalaulud peal – need olid täiesti pähe kulunud ja ilmselt oskaks neid siiani une pealt laulda.

Millised on sinu hobid? Millega sulle meeldib oma vaba aega sisustada? Kellega sa koos seda veedad?

Kuna minu igapäevatöö on kontoritöö, mis tähendab pidevat istumist, siis meeldib mulle käia end trennis liigutamas. Samuti olen suur sarjade ja filmide fänn – käin võimalikult tihti kinos ja vaatan sarju kodus. Raamatuid meeldib lugeda. Sõpradega aega veeta ja Tartus perel külas käia. Ja siis loomulikult muusika – hommikul, õhtul, trennis, tööl ja vabal ajal!

Milline on sinu hariduskäik? Kus sa koolis käisid? Kas ja kus sa praegu õpid?

Põhikooli lõpetasin Tartus, Raatuse gümnaasiumis ning 12. klassi lõpetasin Tartu Kivilinna gümnaasiumis. Edasi läksin Tallinna Ülikooli, Balti Filmi- ja Meediakooli, kus omandasin bakalaureusekraadi audiovisuaalse meedia erialal ning magistrikraadi televisiooni režii erialal. Praegu omandan FAF Eesti personaaltreeneri koolitust, mis põhineb Soome kooli Fitness Academy of Finland litsentsidel. Soovin selle koolitusega omandada põhjalikud teadmised treeningus ja toitumises, et saaksin nii endale kui ka teistele tulevikus abiks olla ning osata vastata «miks» küsimustele.

Milline oli sinu esimene kokkupuude muusikaga? Kas sa laulsid kooris? Mängid sa mingeid muusikainstrumente? Missugust muusikat sa ise kuulad? Kes on praegu sinu lemmikartistid Eestis?

Eks see kõige esimene kokkupuude oli väga väiksena, sest meie peres lauldi tihti ja mängiti ka instrumente. Päris pisikesena käisin Võrus lauluringis, sealt edasi tulidki ilmselt lasteaias muusikatunnid, koolis mudilaskoor-lastekoor, laulustuudiod ja muusikakool. Lõpetasin H. Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ja õppisin plokkflööti ning klaverit. Ise kuulan muusikat iga päev vastavalt tujule, lemmikartistid on need, kes on ise ka laulukirjutajad – Sam Smith, Ryan Tedder (One Republic), eestlastest Ott Lepland ja Eda-Ines Etti.

Kadi lasteaias. Foto: Erakogu

Milline roll on muusikal sinu elus? Mida muusika sinu jaoks tähendab? Kuidas sa kirjeldad seda stiili, mida teed?

Muusikal on väga suur roll minu elus – see annab jõudu, muudab tuju, kannab sõnumit, ühendab inimesi, aitab murede korral. Oleks imeline, kui saaksin oma mõtteid ja tundeid lauludena väljendada ja seeläbi samuti muuta kuulajate maailma. Ma kujutan end kõige paremini ette kunagi tulevikus (loodetavasti juba varsti) intiimseid kontserte andmas, kus saan laulude vahele rääkida ka lugusid ja inspireerida inimesi suurelt unistama.

Kust tuli soov osaleda Eesti Laulul? Oled sa seda ka varem mõelnud/proovinud? Mida sa loodad seal saavutada? Milline oleks sinu jaoks kordaminek?

Eestis on kaks suurt hüppelava – «Eesti otsib superstaari» ja «Eesti laul» – need telesaated on üks võimalus, kuidas end Eesti rahvale tutvustada just lauljana ning jõuda kuulajateni. Olen mõlemasse proovinud – superstaarisaatesse kaks korda, kuid kollast kaarti ei saanud ning «Eesti laulule» samuti kaks korda, kuid poolfinaali ei pääsenud. Nüüd, vaadates ajale tagasi, olen õnnelik, et see just sel aastal juhtus – eelmistel aastatel olen olnud kooliga hõivatud ning andnud endast kõik, et karjääriredelil üles ronida. Tunnen hetkel, et järgmine etapp oleks olnud eneseareng välismaal ja kes teab, kas ma oleksin sel juhul muusikaga jõudnud tegeleda või oleks see veel kaugemasse tulevikku lükkunud.

Mida ma loodan saavutada? Olen äärmiselt tänulik, et pääsesin poolfinaali ja nüüd edasi ainult kõrgemale ja kaugemale – nii saan jõuda rohkemate kuulajateni ja kanda nendeni sõnumit, et kõik on võimalik, kui sellesse piisavalt uskuda. Ma tean, et see saab olema raske ja sel teekonnal tuleb ette palju takistusi, aga kui ma jõuan selle lauluga kasvõi ühe inimeseni, kes leiab enda kaotatud kire ning asub uuesti püüdlema selle suunas, on minu eesmärk täidetud.

Sa töötad TV3 kommunikatsioonijuhina. Kui kaua sa oled seda tööd teinud? Kuidas sa selle töö peale said? Kas seotud omandatud haridusega või on see pigem juhuslik töö?

Mäletan, kui seda tööd tegi Annely Adermann – olin tol ajal tööl programmiosakonnas puhkuste asendajana ja nägin seda, kuidas ta särasilmselt mööda kontorit ringi jooksis, inimestega suhtles ja põnevaid üritusi organiseeris – see tundus nii põnev töö! Möödus umbes neli aastat, olin selleks hetkeks vastutanud TV3 kodulehtede ja sotsiaalmeediakontode eest, olnud fotograaf ja videosisutootja, käinud erinevate saadete ja sarjade võtetel ja abistanud ürituste korraldamisel. Kui eelmine avalike suhete juht Kertu Jukkum otsustas uute väljakutsete kasuks, tehti sellele kohale avalik konkurss. Mõtlesin pikalt, kas kandideerida – mulle meeldis väga pildistada, filmida ja monteerida, aga samas pakkus mulle väga huvi ürituste korraldamine ja inimestega suhtlemine. Otsustasin kandideerida, läbisin vestluse ja tegin proovitöid. Usun, et minu kasuks töötas see, et töötasime Kertuga hästi tihedalt koos ja ta oli suur eeskuju, kuidas sellel ametipostil hakkama saada. Olen sellel töökohal olnud nüüdseks 1,5 aastat ega kahetse midagi!

Mis sulle selle töö juures meeldib? Kuidas on sinu arvates meediavaldkonnas töötada?

Mulle meeldib, et ma saan olla oma töös väga loov – alustades pressiteadetest kuni ürituste korraldamiseni välja. Ma saan luua asju täiesti nullist ja lubada oma ideedel lennata. Nii nagu ka saated, on üritused seinast seina – kui TV3 eetrisse jõudis saade «Me saime lapse», korraldasin avaürituse babyshower'i stiilis, kui tegu oli «Rahvabändi» finaaliga, toimus meil Sossi klubis suur ühisvaatamine, kus esinesid kõik kaheksa saates osalenud bändi. Meediavaldkonnas töötada on väga põnev, sest mitte kunagi ei tea, milline päev ees ootab, kui hommikul tööle saabud – telemaailm on väga muutlik ja sõltub paljudest teguritest. Mõni päev saad rahulikult igapäevatoimetustega tegeleda ja järgmine hetk lahvatab skandaal ning pead oskuslikult ja kiiresti asja lahendama.

Kadi on muusikaga tegelenud juba varajasest lapsepõlvest Foto: Kalev Lilleorg

Millised probleemid on tänavapäeva meediamaastikul aktuaalsed? Kui suur roll on televisioonil inimeste igapäevaelus nüüd internetiajastul? Millised võiksid olla telekavaatamise tulevikutrendid? Missugusena hindad televisiooni kvaliteeti? Kas ja kus saaks teha muudatusi?

Mitte ükski meedium ei ole nii võimas, kui on televisioon – nägemise, kuulmise ja liikuva pildi kombinatsioon. Televisioonil on suur võim muuta maailma – usun, et paljud tegijad telemaastikul ka teeksid seda, kui neil oleks rohkem ressurssi – tihti jääb hea tulemus raha taha. Saatetegijad teevad ja teeksid saateid sama suure kirega kui välismaal, lihtsalt Eestis on eelarved ja võimalused väiksemad ja seetõttu ei saa ka paljusid vägevaid formaate Eestisse tuua. Saadete kvaliteet näitab, kui hästi on võimalik edasi anda meelelahutuslikku, inspireerivat ja teavitavat sisu – kvaliteetne sisu avardab televaatajate silmaringi ja teavitab vaatajaid ühiskondlikest probleemidest, pakub lastele ja noortele rohkelt rõõmu ja uusi teadmisi erinevate saadete, anima- ja dokumentaalfilmide näol, ning vanainimestele on televisioon ka toredaks seltsiliseks!

Muudatuste osas tahaks kindlasti iga telekanal pakkuda vaatajale kogu aeg midagi uut ja huvitavat, aga mõnel juhul pole jällegi jalgratast mõtet leiutada, nt «Su nägu kõlab tuttavalt» või «Õnne 13». Ja seriaalide ja filmide ostmisel peab telekanal arvestama mitme näitamiskorraga – see on ka vastus tihti kuuldud küsimusele, miks on eetris kogu aeg samad vanad asjad.

Telekavaatamine ilmselt ei vähene ka tulevikus, vaid muutub tõenäoliselt viis, kuidas pakutavat tarbitakse. Tulevikutrend võib olla aga näiteks interaktiivsus, et vaatajad saavad üha enam saadetele kaasa elada: kaasa mängida, kommenteerida, eksklusiivset lisasisu tarbida jne.

Kui suur telekavaataja sa ise oled? Missugused on sinu lemmiksaated? Millised žanrid sulle meeldivad?

Telekanaleid väga ei vaata, pigem vaatan filme ja sarju voogedastusest. Aga on paar lemmikut siiski – «Suud puhtaks» ja «Su nägu kõlab tuttavalt». TV3 toodanguga olen oma igapäevatöö tõttu nii kui nii kursis. Välismaised lemmikud on «Stranger Things», «Black Mirror», «Sinner» ja «Ozark».

Sinu Instagram näitab, et sa tegeled agaralt spordiga. Kui suur roll on spordil sinu elus? Kas teed seda hea füüsilise vormi hoidmiseks või annab see sulle lisaenergiat?

Avastasin, et minu tervisehädad ei käi kuidagi kokku 25-aastase noore kehaga – intensiivse kontoritöö tõttu ja pideva soovi tõttu karjääriredelil üles ronida ei suutnud ma enam hingeldamata trepist üles käia, silmanägemine halvenes ja migreenihood süvenesid. Ma ei tahtnud endale seda tulevikku – et ohverdad oma tervise, et saada raha ja siis ohverdad raha, et saada tagasi tervis. Sellest järeldasingi, et nüüd on aeg end liigutama hakata. Hetkel õpingi, kuidas aidata eelkõige ennast ja siis ka teisi, kellel pole treeninguks aega ja kiire eluviisi kõrval ei jõua ka toitumist jälgida – kuidas trenn aitab elu palju efektiivsemaks muuta ja kui palju võib mõjutada toitumine inimese ajutegevust. Ja kuidas treening, toitumine, vaimne tervis ja uni on kõik omavahel seotud – kui neist ühega on kehvasti, siis ei saa perfektseid tulemusi loota ka teistes valdkondades.

Foto: Erakogu

Kas sa oled rohkem suve- või talveinimene? Mis on sinu lemmikriik, kuhu sa oled reisinud või paik, mida külastanud? Kas on ka mõni koht, kuhu sa enam iial tagasi ei läheks?

Ma olen külmavares, seega kindlasti suvi. Talv meeldib kahel juhul – kui väljas sajab laia lund ja ise vaatan seda soojas toas, teki all, läbi akna. Või kui olen hästi soojalt riides, päike paistab ja lumi pakib. Lemmikriik – meelde on jäänud kõige kaugem riik, kus olen käinud – Kuuba. Sealsete inimeste sõbralikkus ja siirus ei lähe kunagi meelest.

Missugused on sinu kogemused koolikiusamisega? Kui suurel määral oled sa kokku puutunud seksuaalse ahistamisega? Kas Tallinnas elamine ja väljas käimine on naise jaoks ohtlik? Mis on kõige jubedam kogemus, millega oled baarides või linnatänavatel kokku puutunud?

Mul vedas põhikoolis väga klassiga, sellepärast kiusamisest väga midagi ei mäletagi. Ja gümnaasiumis olime juba nii suured, et kõik tegelesid oma asjadega. Täiskasvanuna olen end viinud kiusamise teemaga kurssi, et oskaksin vajadusel märgata, reageerida ja aidata. Seksuaalne ahistamine – see on hetkel väga aktuaalne teema ja on tähtis, et sellest räägitakse. Ühiskond ja inimesed peavad sellesse tõsiselt suhtuma ja julgema abi otsida.

Kadi teeb sporti, et oma tervisehädadest võitu saada Foto: Helen Marts

Kuidas aidata naisi, kes on langenud seksuaalse rünnaku ohvriks, kuid ei julge sellest avalikult rääkida? Miks nad kardavad seda teha? Kas avalikult rääkimisel võiks olla teraapiline mõju või kaalub selle üle hirm rahva tagasiside ees?

Tsiteeriksin siinkohal Sass Henno sõnu: «Ära jää oma murega üksi. Sa ei pea suutma seda ise lahendada, nagu kõhuvalu korral sa ei hakka endal ise ka pimesoolt välja lõikama. 24h tasuta tugitelefon vägivalda kogenud naistele on 1492. Sealt saad anonüümselt nõu. Võid öelda, et minu käest said kontakti. Seal töötavad head nõustajad, kes aitavad ka muudes vägivallaga seotud küsimustes.»

Millega sa sooviksid tulevikus tegeleda? Muusikaga või jätkata tööd meedias? Kus sa näed praegu enda võimalusi?

Esialgu ikka jätkan tööd meedias, aga suur unistus on kunagi ainult muusikaga tegeleda. Või kombineerida kuidagi need kõik kolm asja – muusika, treening/toitumine ja meedia. Loodan väga, et suudan «Eesti laulu» abiga saada vajaliku tõuke ja et inimesed annavad mulle võimaluse oma unistust realiseerida ning usuvad minusse.

Kas sa oled praegu kellegagi suhtes? 

Jah, ma olen praegu kellegagi suhtes.

Kus sa tahaksid olla viie aasta pärast? Kas sul oleks siis pere ja lapsed või keskendud karjäärile? Missugused on sinu pereväärtused? Kas traditsioonilised või liberaalsed?

Loodan, et mul on oma pere ja ma tegeleks sellega, mida armastan. Loodan, et olen jõudnud selleks ajaks pisut rohkem maailma näha ja reisida, uusi asju ja oskusi õppida. Ja et olen endaga rahu teinud – ei rapsi nii mitmel rindel ringi ja mõistan, et kõike pole võimalik õppida – iga asja jaoks on oma aeg. Pean kõige olulisemaks pereväärtuseks seda, et lapsel oleks vanemad, kes teda hoiavad, armastavad ja kellele saab kõige raskemates olukordades toetuda.

Kadi Poll soovib inimesi inspireerida oma unistusi täitma Foto: Erakogu

Mis plaanid sul jõulude ajal on? Kuidas kavatsed neid veeta? Kui olulised on sinu jaoks sünnipäevade ja pühade tähistamine?

Jõuludeks lähme kõik vanaema ja vanaisa juurde Meremäele. Meie seas on veel üks pisike tüdruk, kes ootab väga jõuluvana – minu täditütar. Teeme talle ootuse hästi põnevaks, kaunistame jõulukuuske, kuulame jõululaule ja aitame vanaemal küpsetada. Distantside tõttu proovime sünnipäevadel alati kohal olla – lapsed kasvavad nii kiiresti, et ei jõua nendega muidu sammu pidada.

Millised on sinu uue aasta soovid? Mida soovid eestlastele uue aasta puhul?

Soovin iseendale, et ma naudiks täiel rinnal, mis nüüd tulemas on, sest see juhtub vaid kord elus! Ja teistele – et inimesed ei unustaks oma unistusi. Tihti on nii, et täiskasvanuna on meil palju igapäevaseid toimetusi ja muresid, millega tegelema peame ning unustame selle käigus, mis meid tõeliselt õnnelikuks teeb. Et uuel aastal oleks hetk mõelda, kas saaks midagi muuta, et oleks üks mure vähem või et mis oleks see üks asi, mida saaksid teha, et elu muutuks lihtsamaks? Või kui mõtled enda mineviku minale – mida teeksid teisiti ja tee nii, et juba homme saaksid eilsele tagasi vaadata uhkusega, mitte kurbuse või kahetsusega.

Ühel korral olen ma Kadiga siiski kohtunud. Kui 9. detsembril toimus Saku Suurhallis «Su nägu kõlab tuttavalt» finaal, siis me rääkisime natuke tööasju, kuid see oli ka kõik.

See lühike kohtumine ning temaga intervjuu tegemine andsid aimu sihikindlast ja tugevast neiust, kellel on tuleviku osas siht silme ees. Nüüd vajab ta vaid natuke õnne, et kõik oma unistused täide viia.

Jõudu ja jaksu talle tulevikuks!