Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

VIDEO Danel Pandre avaldab, mis tänavu Eesti Muusikaauhindadel teisiti on: see on selline muudatus, mis võib asjade kulgu mõjutada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Elu24 käis külas Eesti Fonogrammitootjate Ühingul, et uurida Danel Pandre käest, kuidas mööduvad ettevalmistused suurejooneliseks EMA 2019 galaks. Mida uut on oodata, kui palju värsket muusikat on nendeni jõudnud ning kuidas hindab Pandre ise mullust muusika-aastat?

Pandre sõnul ei muutu EMA gala osas otseselt midagi, küll aga tehakse väikene muudatus žürii töö osas. «Väike uuendus, mis puudutab žürii tööd, kätkeb endas seda, et žürii liige, kes on andnud oma nõusoleku seda tööd teha, võib vabalt valida, mis kategooriates ta end kodus tunneb ja ta võib juba eos välistada päris paljusid asju,» sõnas Pandre.

«Et ei oleks selline tüütu kohustus lihtsalt arvata midagi millestki, milles ta võib-olla end nii kodus ei tunne või kursis ei ole. See on üks selline tehniline muudatus, mis tegelikult asjade kulgu võib ikkagi mõjutada päris otseselt,» lisas ta.

Elu24 uuris ka, millega parasjagu EFÜs toimetatakse? «Hetkel on käimas tegelikult selline eeltöö žürii töö alustamiseks, kus võetakse läbi kõik sel aastal ilmunud albumid, vaadatakse nad üle,» kirjeldas Pandre tööprotsessi. «Kas tegemist on ikkagi uudisloominguga, millistes kategooriates ta võiks osaleda -  on tegemist debüütalbumiga või kas ta kategoriseerub näiteks aasta meesartistiks.»

Lisades: «Praegu istub meil koos ekspertkomisjon, kes analüüsib tänaseks hetkeks ilmunud albumid ära, mida meil hetkeseisuga on 175, mis on suurepärane tulemus.»

Pandre sõnul algab žürii töö peale seda.

Kuigi 13. detsembriks oli enamus albumeid EFÜsse jõudnud, teeb Pandre veel üleskutse neile, kel tunne, et nende albumit nimekirjas ei ole, sest arvestusse lähevad albumid, mis on ilmunud hiljemalt 15. detsembriks ja jõuavad EFÜsse 20. detsembriks. 

«Ametlikult lõppeb meil 15. detsembril see kalendriaasta, et jõuaks kõik albumid üle vaadata. Kui keegi tunneb karjuvat ülekohut, siis praegu on veel need loetud päevad, et see asi korda ajada,» sõnas ta.

Kuidas valitakse kandidaate? «Kandidaate valib üle saja liikmeline žürii, elektroonilise hääletuse teel. Iga žürii liige logib end sisse, valib, millistes kategooriates ta hääletada tahab ja oskab ning teeb oma töö. Siis valitakse välja esimesed nominendid, mis pannakse kordushääletusele, kus selguvad juba lõplikud nominendid ja ka võitjad,» selgitas Pandre asjade kulgu.

Kas tänavu oma ka mõni selline žanr, mis eriti selgelt esile kipub? «Tänavu aastal ühte selgelt esile tõusvat žanrit ei ole. Võime küll öelda, et hip-hop jätkab oma võidukäiku, mis on muidugi viimaste aastate trend.»

«Küll aga ei ole sellist radikaalset väga ühe või teise žanri poole kaldu olevat aastat. On selline hästi laiapõhjaline ja hästi palju erinevat muusikat tehakase,» kirjeldas Pandre.

«Hästi palju on heas mõttes vaidlusmomente, et millega tegu on - palju on selliseid piireületavaid albumeid, kus žanr on väga laiaks aetud ja see tekitab alati väga positiivset keskustelut ja on kindlasti väga põnev ka inimestel kuulata.» 

Mida arvab Pandre aga mullusest muusika-aastast? «Eesti muusika elab kindlasti väga häid aegu. Kindlasti tõuseb lugude kirjutamise tase aastast aastasse ja mis põhiline, tõuseb kindlasti ka lugude ja muusika üldine produtseerimise tase, need kõlad ja soundid ja kuidas üleüldse lugu kvaliteetselt valmistada. See oskus meil kindlasti areneb väga hea kiirusega ja me ei pea üldse häbenema oma tulemuste pärast,» sõnas ta.

Tagasi üles