Karusloomafarmide vastu võitlev Hanna Martinson: puur ei muutu koduks isegi saja aastaga (1)
12. detsember 2018, 20:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/05/25/7862014t1h2b34.jpg)
Karusloomafarmide keelustamisega kursis olevad inimesed teavad, et Eesti laulja ja näitleja Hanna Martinson tegutseb agaralt nende farmide sulgemise nimel. Aga kuna on veel kaks ministeeriumi, kes ei toeta keelustamise eelnõud, siis tal tööd jagub.
On vale öelda, et Hanna Martinson üksi karusloomafarmide keelamise poolt seisab. Tema on selles võitluses pigem üks tuntumaid nägusid.
Veel tänagi avaldas Hanna oma Facebooki lehel pika mõtteavalduse loomade eluolu kohta nendes asutustes.
«Antud videos nähtavas farmis elab 3000 rebast [ja] 6000 naaritsat. Rebased ja naaritsad võivad oma tavalisel päeval looduses läbida mitukümmend kilomeetrit (!). See on luksus, mida puuriloomad mitte kunagi tunda ei saa. Puur ei muutu koduks isegi 1000 aastaga,» kirjutas Hanna.
Ta jätkas: «Ma võrdlen seda olukorda inimesega, kes peab kogu oma elu veetma 2x2 meetrises toas, seal sööma, oma privaatsed asjad korda ajama ja samal ajal on paljaste jalgade all metallist võre. Kas leidub keegi vabatahtlik, kes soovib sellise eksperimendi läbida (nii kaks-kolm aastat elades) ja hiljem tõdeks, et jube mõnus ja kõigi mugavustega elamine oli?»
«Mulle jääb väga hästi silma, kes ja kus päris karusnahka kannab. Ja ma ei saa mitte mõelda, et see inimene ei hooli. Lihtsalt ei hooli. Ka oma riietusega väljendab igaüks on suhtumist, ja veel palju selgemalt, kui arvata võiks. Eemaldage silmaklapid ja vaadake veidi kaugemale – võite avastada, et enese ehtimine loomadele kuuluvaga ei ole vajalik ja mitte ühestki otsast vaadatuna eetiline,» kirjutas neiu.
«Meil on käsil juba 21. sajand. Kui aastatuhandeid tagasi oli karusnahk pea ainukene kehakate sooja saamiseks, siis täna leidub väga laias valikus alternatiive, mida karusnaha asemel kanda. Ja kui leidub neid, kes suudavad ikka leida karusnaha kandmiseks vabanduse, siis vaatan suu lahti teie ignorantsust ning saadan armastust ja empaatiavõimet,» kirjutas Hanna Martinson lõpetuseks.
/nginx/o/2018/05/25/7862009t1hb3f9.jpg)
Karusloomafarmide keelustamine on keeruline protsess, kuid inimlik tegu. Sellele vaatamata on kaks ministeeriumi, mis keelustamise eelnõuga päri pole. Maaeluministeerium ja keskkonnaministeerium ei toeta neljapäeval valitsuses arutusele tulevat loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis keelustaks alates 2024. aastast karusloomafarmid.
Eelnõu kohaselt keelustatakse alates 1. juunist 2024 loomade pidamine, nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil, kuid kaks ministeeriumi seda keeldu ei toeta, teatas valitsuse pressiesindaja kolmapäeval BNS-ile.
Kavandatav keeld hõlmaks vaid sellist karusloomakasvatust, kus karusnaha tootmine on ainus eesmärk. Seega ei ohusta sellise keelu sisseseadmine näiteks lammaste või küülikute kasvatajaid, kuna nende puhul on peamine tuluallikas liha.
Riigikogu 14 liiget algatasid sarnase sisuga eelnõu selle aasta 23. veebruaril ning valitsus otsustas 30. märtsi istungil loobuda sellele arvamuse andmisest kuna maaeluministeerium ja keskkonnaministeerium olid eelnõu suhtes erineval seisukohal.
Maaeluministeerium on oma ettepaneku 18 riigikogu liikme algatatud eelnõu mitte toetada valitsusele edastanud ning jääb 2016. ja 2017. aastal esitatud seisukohtade juurde. Selle kohaselt ei ole põhjust karusloomakasvatuste tegevust keelata, kui kasvatustes on täidetud loomade pidamise ja loomade surmamise kohta kehtestatud nõuded.
Eelnõu ei toeta praegusel juhul ka keskkonnaministeerium.