Norras elab põhjapõder, kelle karvavärv on lumivalge ja selle tõttu on tal talvisel ajal kamuflaaž omast käest võtta.
Pildid ja video: Norras on lumivalge põhjapõdravasikas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oslost pärit 24-aastane fotograaf Mads Nordsveen oli koos sõpradega Põhja-Norras matkamas kui seda looma nägi ja jäädvustas, teatab Caters News.
«Ta ilmus väga ootamatult, nähes välja nagu mingi müütiline tegelane. Ta karva värvuse tõttu sulas ta keskkonnga kokku,» lausus fotograaf.
:format(webp)/nginx/o/2018/12/07/11635738t1h9720.jpg)
Norraka sõnul sai ta tänu noorele põhjapõdrale suurepärased fotod.
Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.
Põhjapõdra sugulus teiste hirvlastega pole selge. Ta tekkis pleistotseeni alguses ja kujunes välja pleistotseeni keskel.
Põhjapõdra levilaks on Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa. Euraasia põhjapõtru nimetatakse porodeks, Põhja-Ameerika metsikuid põhjapõtru karibuudeks.
:format(webp)/nginx/o/2018/12/07/11635747t1hff3d.jpg)
Põhjapõdra talvekarvastik on pikk, eriti kaelal, kus moodustub midagi habemesarnast. Jäme karvasüdamik on täidetud õhuga, olles seetõttu kergesti murduv, aga ühtlasi väga kerge ja soe. Jalgu katavad lühikesed tugevad karvad.
Suvekarvastik on lühem ja pehmem, ühetooniliselt hele- või hallikaspruun. Talvekarvastik on tumedast kuni peaaegu valgeni, tihti heledate ja tumedate laikudega. Kõige heledamad põdrad elavad Kaug-Põhja lagendikel, kõige tumedamad aga metsastel aladel.
Vasikad on ühetooniliselt pruunid või hallikaspruunid, ainult Lõuna-Siberis leidub neil seljal suuri heledaid tähne.