:format(webp)/nginx/o/2018/12/07/11635686t1hf903.jpg)
Saladokumentide paljastamisega tegeleva rahvusvahelise mittetulundusorganisatsiooni WikiLeaks asutaja, austraallane Julian Assange sai loa lahukuda Londonis asuvast Ecuadori saatkonnast, kus ta on elanud alates 2012. aastast.
WikiLeaksi asutaja Julian Assange sai õiguse lahkuda Ecuadori saatkonnast (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ecuadori president Lenin Moreno sõnas, et ta jõudis Briti võimudega kokkuleppele tingimustes, mille alusel Assange saab saatkonnast lahkuda, teatab yle.fi.
:format(webp)/nginx/o/2018/12/07/11635688t1h5c77.jpg)
Moreno ei täpsustanud, millised need tingimused on, kuid kindel on see, et britid ei loovuta Assange’i sellisele riigile, kus ta elu ohtu satub.
«Assange oli tingimustega nõus ja ta pääseb vabadusse,» lisas Ecuadori president.
Rootsi loobus Assange’i vastasest seksuaalrünnaku süüdistusest ja ei nõua enam ta loovutamist.
WikiLeaksi asutaja jäi siiski veel Londonis asuvasse Ecuadori saatkonda, kuna tal ei ole veel selge, kas britid võivad ta ikkagi USAle välja anda. Kui nii juhtub, siis võib teda USAs karm kohus ja isegi surmanuhtlus ees oodata.
Moreno kinnitusel lubasid britid, et Assange’i ei anta ka USAle.
Assange’il tuleb saatkonnast lahkudes 2012. aastal juhtunu tõttu seista siiski silmitsi Briti võimudega. Ta pääses siis kautsjoni vastu vabadusse, kuid ei ilmunud enam kohtusse, vaid küsis Ecuadori saatkonnas varjupaika, mille ta ka sai. Alates sellest on ta olnud saatkonnas.
:format(webp)/nginx/o/2018/12/07/11635687t1h9798.jpg)
Moreno sõnul ei määra britid kautsjoni rikkumise tõttu Assange’ile pikka karistust, umbes kuus kuud.
«Põhimõtteliselt on ta pärast seda vaba ja võib uut elu alustada,» lisas Ecuadori president.
WikiLeaks sai tuntuks kümme aastat tagasi, kui Assange ja ta kaastöölised hakkasid seal avaldama mitmete riikide, eelkõige USA diplomaatilis ja militaarseid saladokumente.
Ecuador otsis kuid võimalust, kuidas Assange saatkonnast välja saada.
«Me oleme temast tüdinenud, kuid samas oleme austanud tema inimõigusi. Ta on elanud kuus aastat põhimõtteliselt vangistuses ja see on liiga pikk aeg,» lausus Moreno.