Kümme huvitavat fakti India saare kohta, kus metslased USA misjonäri maha lõid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

India rannavalve foto Põhja-Sentineli saare põliselanikust

FOTO: Handout / AFP/Scanpix

Kuula artiklit

Novembri keskel kaotas Põhja-Sentineli saarel põliselanike rünnakus elu noor ameeriklasest misjonär John Allen Chau, kes läks küttide ja korilastena elavale hõimule jumalasõna viima.

Kümme fakti Põhja-Sentineli saare kohta, mis aitavad 27-aastase Chau saatust paremini mõista.

I ASUKOHT

Põhja-Sentineli saar asub India ookeanis, sellest ühele poole jääb Andamani meri ja teisele poolele Bengali laht. Selle saare suurus on 59,6 ruutkilomeetrit, olles umbes samas suur kui USA New Yorgi Manhattani saar. 2004. aasta 26. detsembri maavärin ja tsunami muutsid Põhja-Sentineli saart, mille tõttu see suurenes lääne ja lõuna suunas umbes üks kilomeeter, kui esile kerkisid veealused alad, kaasa arvatud koralle. 

Kuna maavärina tõttu tektoonilised plaadid liikusid, kerkis saar osades paikades 1 – 2 meetrit. 

Andamani saarestikku kuuluv Põhja-Sentinel asub 142 kilomeetri kaugusel Sumatra saarest ja 1200 kilomeetri kaugusel Indiast.

Enne maavärinat ja tsunamit oli Põhja-Sentineli juures väikesaar Constance Islet, maavärin ühendas väikesaare suure saarega.

II ELANIKUD

Põhja-Sentineli saare põliselanikud sentinelid on maailmas üks neist põlishõimudest, kes on aastasadu elanud isolatsioonis. Pareguste elanike kauged esivanemad saabusid sinna Aafrikast umbes 55 000 – 60 000 aastat tagasi.

Põhja-Sentineli saare põliselanikud sentinelid

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Alates 19. sajandist on nii meresõitjad kui teadlased üritanud selle hõimuga kontakti saada, kuid see on raske. Sentinelid peavad väljapoolt tulnuid ohuks ja on nende vastu agressiivsed.

Arstiteadlaste teatel ei ole selle hõimu liikmetel immunsust tänapäeval levivate haiguste vastu ja üks haiguspuhang võib nad tappa. India valitsus on kuulutanud Põhja-Sentineli saare ja seal elavad inimesed kaitsealusteks. Saare juurde pääseb vaid eriloaga ja saarest tuleb jääda viie kilomeetri kaugusele.

Saart valvab nii India merevägi kui rannavalve, et keegi salaja saarele ei läheks.

 III KEEL

Põhja-Sentineli saare elanikud räägivad sentineli keelt, millel ei ole maailma teiste keeltega seost, kuna see põlishõim on  elanud kaua isolatsioonis.

Esimest korda salvestasid antropoloogid sentinelide kõne 1980. aastal, üritades samas hõimuliikmetega kontakti saada. Keelebarjäär tegi suhtlemise raskeks, kuid nad kuulsid, kuidas kohalikud omavahel suhtlesid.

Sentineli keele algupäras arvatakse olevat Aafrikas, kuna just sealt see hõim saabus, kuid midagi täpsemat selle keele kohta teada ei ole.

Antropoloogid ja keeleteadlased võrdselid sentineli keelt teistel Andamanis saarestiku saartel elavate hõimude keeltega, kuid ei leidnud seost. Sentinelide kees on iseseisev ega kuulu ühtegi keelerühma.

IV SENTINELIDE ARV

Sentinelid ei soovi välisilmaga suhelda ja üritavad tappa igaüht, kes nende saare lähedale tuleb. Sentinelide täpne arv ei ole teada, kuid arvatakse, et neid võib olla kuni 500.

Indias 2011. aasta rahvaloenduse ajal jäid saarest ülelendudel India sõjaväelastele silma 12 meest ja kolm naist. Antropoloogide arvates võib selle hõimu liikmete arv kõikuda 50 ja 500 vahel.

Põhja-Sentineli saare põliselanikud sentinelid

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

V SENTINELID ELAVAD KIVIAJAS

Põhja-Sentineli saare elanikud ei tunne põllumajandust ja metallide töötlemist, nad elavad kiviajas, olles kütid ja korilased.

Antropoloogide teatel on sentinelidel natuke metalli, mille nad said saare juures 1981. aastal karile sõitnud laevalt. Nad lisasid siis puidust nooltele metallist pead.

Sentinelid peavad maa- ja mereloomadele jahti vibude ja noolte abil. Nad elavad taimsest materjalist valmistatud hüttides. Antropoloogid ei ole ühtsel seisukohal, kas sentinelid oskavad tuld teha. Osa arvavad, et ei oska, teised aga, et nad kasutavad ränikive, mille kokkulöömisel tekib säde, millest nad tule saavad. Veel arvatakse, et nad on saanud tule pikselöögist süttinud taimedelt ja hoiavad tuld põlevana.

India rannavalve foto Põhja-Sentineli saare põliselanikust

FOTO: Handout / AFP/Scanpix

National Georgaphic Society esindajad käisid Põhja-Sentineli saare juures 1974. aastal, jättes sinna alumiiniumist kööginõusid. Sellest saarest helikopteriga mitmel korral üle lennanud India sõjaväelased on märganud, et sentinelid kasutavad alumiiniumist toiduvalmistamisnõusid.

VI INDIA OOKEANI 2004. AASTA TSUNAMI SENTINELE EI MÕJUTANUD

Sentinele ei mõjutanud 2004. aasta India ookeani maavärin ja tsunami, mis seal piirkonnas asuvates riikides võttis elu rohkem kui 230 000 inimeselt. Antropoloogide arvates said sentinelid loodust ja merd jälgides aru, et midagi on tulemas ja põgenesid oma saare kõige kõrgemale paigale.

Tsunami. Pilt on illustreeriv

FOTO: Panther Media/Scanpix

26. detsembril 2004 tabas maavärin ja tsunami Sumatrat, Andamane, Nicobare, Taid, osasid India alasid ja Sri Lankat.

Olles sentinelide pärast mures, saatis India valitsus pärast looduskatastroofi sõjaväelased ja rannavalve kontrollima, mis hõimust saanud on. Kui helikopterid saarest üle lendasid, saatsid vibudega relvastatud kohalikud nende poole noolerahe teele. See näitas, et nendega on kõik korras.

India politsei foto Põhja-Sentineli saarest

FOTO: Gautam Singh / AP/Scanpix

Kuigi rannajoon oli katastroofi  tõttu mõnevõrra muutunud, ei mõjutanud see eriti nende elu.

Antropoloogide arvates suudavad sentinelid looduskatastroofe ette näha paremini kui tänapäeva tipptehnoloogilised mõõteriistad, sest neil on pikaajaline saarel elamise kogemus. Oskusi ja tähelepanekuid antakse edasi põlvest põlve.

India keskkonnakaitsja ja advokaadi Ashish Roy teatel on sentinelidel kuues meel, mis neid hoiatab. Nad oskavad lugeda mitmeid loodusmärke, kaasa arvatud tuule ja lainete märke.

VII VÕÕRAD PÕHJA-SENTINELI SAAREL

Esimene ekspeditsioon Põhja-Sentineli saarele toimus 19. sajandi lõpul. Briti mereväelased viisid sentinele kaasa tahtes neid uurida, kuid kokkupuude välisilmaga tappis neist osa. 

Briti mereväeohvitser Maurice Vidal Portman koos sentinelidega

FOTO: twitter.com

1880. aasta ekspeditsiooni Põhja-Sentinelile juhtis Briti mereväeohvitser Maurice Vidal Portman, kes oli Andamanide ja Nicobaride kuberner. Kohalikud olid alguses nende vastu sõbralikud ja brittidel õnnestus neist isegi fotosid teha, kuid siis hakkasid nad võõraid kartma, põgenedes oma külast metsa. Portmanil ja ta meestel õnnestus kätte saada mees, naine ja nende neli last. Nad viisid tabatud Andamanide pealinna Port Blairi, kus mees ja naine surid. Tahtes luua sentinelidega sõbralikke suhteid saatis Portman lapsed nende kodusaarele tagasi. Portmani arvates kukkus sentinelidega kontakti loomine läbi.

VIII NATIONAL GEOGRAPHIC KÜLASTAS SAART, SATTUDES RÜNNAKU ALLA

USA National Geographic Society võttegrupp külastas Põhja-Sentineli saart 1974. aastal. Filmitegijaid saatsid India antropoloogid ja politseinikud.

Neid võtsid vastu agressiivsed kohalikud, kes neid vibude ja nooltega ründasid. Režissöör sai rünnakus mitu noolt jalga ja raskelt vigastada.

Meeskonnal õnnestus saare randa jõuda ja sinna mõned kingitused panna. Sentinelidele anti kookospähkleid, alumiiniumist kööginõusid, elus siga ja nukk. Sentinelid pidasid nii saarele saabunud võõraid kui neile jäetud asju ohtlikuks, tehes rünnaku.

Režissööri oma nooltega tabanud sentinel oli antropoloogide sõnul võidurõõmus, kuna ta pidas režissööri vist saarele saabunute juhiks. Ta nägi haavatud meest ja hakkas sõjatantsu tantsima, samal ajal naerdes.

Sentinelid tapsid sea ja matsid ta koos nukuga maha, kuid kookospähklid ja alumiiniumnõud võtsid nad kaasa.

IX ESIMENE RAHUMEELNE KONTAKT SENTINELIDEGA

Alates 1967. aastast on India valitsus üritanud sentinelidega kontakti saada ja sõbralikud suhted luua. Esimene sõbralik kontakt leidis aset 1991. aastal.

India antropoloog Triloknath Pandit (vasakul) ja ta uurimismeeskond sentinelidega kookospähklite abil kontakti loomas

FOTO: twitter.com

India antropoloogi Triloknath Panditi esimene külaskäik sellele saarele toimus 1967. Tema ja ta kolleegid leidsid saare rannalt jalajälgi, nad läksid jalajälgedes, jõudes külla, kus oli 18 hütti. Antropoloogi arvates elas seal umbes 40 – 50 inimest.

Meeskonnal ei õnnestunud siis sentinelidega kontakti saada. Pandit külastas saart veel mitmel korral, jättes randa kingitusi.

Panditi sõnul jälgisid saare elanikud neid kaugemalt. Tema arvates ei soovinud sentinelid neid oma saarele.

India antropoloogid üritasid veel mitmel korral sentinelidega kontakti saada. 1991 see õnnestus, Pandit ja ta kaaslased olid poole kehani rannavees, kui nad neile vastu tulnud sentinelidele kookospähkleid jagasid. Sentinelide kehakeelest oli näha, et nad ei soovi võõraste tulemist nende saarele, kuid olid  kingituste eest tänulikud.

X KÕIK TEISED KONTAKTID ON LÕPPENUD SENTINELIDE RÜNNAKUGA

Lisaks Briti meremeestele, National Geographicu võtterühmale ja India antropoloogidele on veel mitmed üritanud sentinelidega suhelda. Nende seas ka kaks Andamanide kalurit Sunder Raj ja Pandit Tiwari, kes juhuslikult 2006. aastal Põhja-Sentineli saare juurde sattusid. Kohalikud pidasid neid sissetungjateks ning ründasid vibude ja nooltega. Mehed kaotasid elu ja neist tehti hernehirmutised. India rannavalve leidis saarest ülelennul meeste surnukehad. Ühe mehe laip õnnestuss neil hiljem ära tuua, teise oma mitte, sest neid ründasid relvastatud sentinelid.

1981. aasta augustis sõitis Põhja-Sentineli saare juures karile kaubalaev Primrose. Meeskond teatas hätta sattumisest ja ootas päästmist. Paar päeva pärast karil sattumist ümbritsesid laeva 50 vibude ja nooltega meest, kes üritasid meremehi rünnata. Nädal hiljem kõik 28 pardal olnud meremeest päästeti helikopterite abil. Pärast meeskonna lahkumist läksid sentinelid uurima, mida laeval leidub. Nad viisid kaasa metallesemeid ja võtsid ka laevakere metalli. Primrose on seni Google Mapsis nähtav.

Sentinelide kõige värskem ohver on ameeriklane John Allen Chau, kes oma sõnul tahtis maailma viimase kiviaegse hõimu liikmed kristlasteks teha. Chau aitasid saare juurde Andamanide kalurid, kellele ta kohale viimise eest maksis.

John Allen Chau ja sentinelid

FOTO: Fotokollaaž/Postimees

Kalurid jälgisid Põhja-Sentineli saarest 500 – 700 meetri kaugusel oma paatides olles, kas Chaul kontakt õnnestub. Esimesel korral pääses Chau sentinelide eest põgenema, minnes hiljem saarele tagasi. Siis tal nii hästi ei läinud, ta üritas end noolerahe eest kaitsta veekindla piibliga, kuid see ei aidanud. Kalurid nägid, kuidas sentinelid vedasid Chau surnukeha rannal, kadudes temaga hiljem metsa.

India politsei arreteeris kalurid, kes Chau Põhja-Sentineli saare juurde viisid, kuna saarele minemine on keelatud.

Antropoloogide sõnul ohustavad väljapoolt saarele saabujad kohalikke, kellel ei ole levinud haiguste suhtes immuunsust.

Üks haiguspuhang võib nad kõik tappa ja selle tõttu on India valitsus kehtestanud saare suhtes kitsendused.

Andamanide saarestik, Põhja-Sentineli saar on märgitud punasega

FOTO: Wikipedia.org

Populaarne

Tagasi üles