Vandenõuteoreetikud: Adolf Hitler organiseeris pärast Teist maailmasõda salamissioone
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
6. detsember 2018, 10:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/06/11633421t1h81da.jpg)
Vandenõuteoreetikute arvates põgenes Saksamaa diktaator Adolf Hitler 1945. aastal Berliinist ja jõudis Hispaaniasse, kus teda Atlandi ookeani ääres ootas saksa allveelaev, mis ta Lõuna-Ameerikasse viis.
Teoreetikute sõnul viitavad USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) ja Luure Keskagentuuri (CIA) arhiivides olevad dokumendid, et Hitler tegutses ka pärast Teist maailmasõda, organiseerides salamissioone, teatab express.co.uk.
Dokumentide kohaselt jõudsid koos Hitleriga veel mitmed kõrged natsid allveelaevadel Lõuna-Ameerikasse Argentinasse.
Nende allveelaevade meeskonnaliikmed andsid enne füüreri ja teiste ametiisikute transportimist vaikimisvande.
/nginx/o/2018/12/06/11633430t1h33e5.jpg)
Ameeriklasest vandenõuteoreetik Harry Cooper on veendunud, et Argentinasse jõudnud Hitler korraldas teda aidanud allveelaevadega 1950. – 1960. aastatel salamissioone Euroopasse, et tuua ära talle truuks jäänuid ja jälgida sealset olukorda.
Cooper esinese sellel teemal juba 2015. aastal Amazon Prime’is eetris olnud dokumentaalfilmis «Adolf Hitler’s Great Escape» (Adolf Hitleri suur põgenemine).
«Tegemist oli allveelaevadega, mida ametlikult ei eksisteerinud. Selle tõttu oli Hitleril neid lihtne kasutada salaoperatsioonides. See on umbes sama nagu Luure Keskagentuur (CIA) kasutas külma sõja operatsioonides ülehelikiirusel lendavaid luurelennukeid Lockheed SR-71 Blackbird, mis olid tabamatud,» teatas ameeriklane.
Cooperi andmetel jälgis Hitler ka meedia vahendusel Euroopas toimunut, eriti aga külma sõda ja sellega kaasnenud probleeme. Ta oleks tahtnud sekkuda, kuid ta teadis, et see lõppeks tema kohtu alla andmise ja surmaga.
Ametliku teooria kohaselt lasi Hitler end 30. aprillil 1945 Berliini punkris maha ning nõukogude sõdurid põletasid ta surnukeha, kuid selle kohta puudub kinnitus.
/nginx/o/2018/12/06/11633428t1h1155.jpg)
Kuna Hitleri surnukeha kohta andmeid napib, siis liiguvad seni jutud, et ta pääses Berliinist eluga ja elas umbes 1970. aastate alguseni.
Pärast Teist maailmasõda oli ka Nõukogude Liidu juht Jossif Stalin mõnda aega arvamusel, et Adolf Hitler on elus ning ta rääkis oma kahtlustest USA presidendile Harry Trumanile.
Truman käskis CIAl seda uurida ning CIA arhiivis on dokumente, mille kohaselt elas Hitler mitmes Lõuna-Ameerika riigis, eelkõige Argentinas.
Prantsuse antropoloogid ja meditsiinieksperdid uurisid nende kätte jõudnud koljuosi, mis väidetavalt on Hitleri omad. Nende järeldus oli, et tegemist on natsijuhi koljuga ning sellel on märke, et ta lasi end maha ja hiljem ta surnukeha põletati.
European Journal of Internal Medicine avaldas 2017. aastal artikli, milles arvatakse, et enne kui nõukogude sõdurid Hitleri Berliini punkrini jõudsid, põletasid diktaatori kaaskondlased tema ja ta naise Eva Brauni surnukeha ära.
/nginx/o/2018/12/06/11633424t1hff47.jpg)
Nõukogude sõdurid leidsid punkri juurest põlenud inimjäänused teadmata, et tegemist võib olla Hitleri ja tema naisega.