Võidujooks Marsile algab homme

NASA Marsi kulgur Curiosity Foto: SCANPIX

Tegemist on maratoniga, mille finišijoon on Punasel planeedil.

USA kosmoseagentuuri NASA Marsi kulgur Curiosity alustab teekonda selle planeedi suunas selle nädala laupäeval, kirjutab foxnews.com.

Curisoity peaks Marsi Gale´i kraatri alale jõudma Atlas V raketi abil järgmise aasta augustiks. Rakett läbib 8,5 kuu jooksul 566 miljonit kilomeetrit.

Venelased käivitasid oma Marsi uurimise missiooni juba varem, kuid neid on siiani tabanud ebaedu.

Venemaa Marsi sond Phobos-Grunt jäi Maa orbiidile, kuna kanderaketiga tekkisid probleemid ning sondi ei saadud Marsi poole saata. Sond pidi uurima Marsi kuud Phobost ning sealt pinnaseproove kaasa tooma.

Euroopa kosmoseagentuur (ESA) sai nüüd lõpuks signaali Venemaa sondilt. Loodetakse, et edaspidi kulgeb missioon probleemideta.

NASA esindaja sõnul on nüüd teele saadetav kulgur tehniliselt kõige võimekam, mis on kunagi teist planeeti uurima saadetud.

ESA esindaja Bernhard von Weyhe sõnas, et Venemaa sond Phobos-Grunt võib Maa orbiidilt lahkuda enamvähem samal ajal kui ta USA kaaslane, kulgur Curiosity.

NASA füüsiku Michio Kaku arvates on see võimalik, kuna mõlemad alused, mis Marsi uurimise masinaid veavad, liiguvad ühesuguse kiirusega.

Kuid teekond Marsile ja ta kuule ei ole lihtne ning ette võib tulla veel palju probleeme.

«Marsile jõudmine on üsna keeruline. Missiooni õnnestumiseks peab kõik sujuma viperusteta,» lausus NASA Marsi uurimisprogrammi juht  Michael Meyer.

NASA kulgur Curiosityl on 4,8 kilogrammi plutooniumit, mis peaks uurimisaluse käigus hoidma kaks aastat. Teadlased eelistasid tuumakütust päikeseenergiale, kuna see võimaldab masinale suuremat koormust ja liikuvust. Õnnetusjuhtumi tarvis on veel ka tagavaraplutooniumit.

NASA sõnul on USA ja Venemaa võidujooks Marsile alanud.

Vene kosmosefirma NPO Lavoškin juhtivinseneri Maksim Martõnovi sõnul on Venemaal Marsiga probleeme olnud.  See firma valmistas ka nüüd välja saadetud Phobos-Grunt sondi.

«Me ei ole teinud edukaid planeetide vahelisi missioone üle 15 aasta. Selle aja vältel on tehnoloogia ja eesmärgid muutunud. Meie jaoks on kõik uus, seega alustasime otsast peale,» selgitas Martõnov.

Uurimiskeskuse Roscosmos asejuht Vitali Davõdov sõnas, et ajalool on komme end korrata.

«Peame olema realistid. Kuna me ei suutnud sondiga kaua aega kontakti saada, on missiooni edukus üsna kahtlane. USA võib Marsi võidujooksu juhuse tõttu võita, kuid sellisel konkurentsil ei ole teaduslikust vaatevinklist mõtet,» selgitas Davõdov.

Kui Venemaa Marsi sond ei jõua Punasele planeedile, siis võib ta ajavahemikul detsembri lõpp kuni veebruari lõpp Maale kukkuda. Uurijate kinnitusel pole võimalik täpset kukkumispaika enne kindlaks teha kui päev varem.

Kui Phobos-Grunt tõesti Maale kukub, siis selle pardal olev võib probleeme tekitada. Selle pardal on mürgist hüdrasiini ja lämmastiktetroksiidi ning väike kogus radioaktiivset koobalt-57t.

Pole teada, kui suur osa Phobos-Guntist atmosfääri erinevaid kihte läbides üldse Maale kukub.