Hiina põhjaosas Hebei provintsis Yutiani maakonnas toimub tšillipiprasaagi kogumine ja kuivatamine.
Pildid: krehvtised tšillipiprad on nagu Hiina lipp
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Yutiani farmeritel on kokku 800 hektarit (8 ruutkilomeetrit) tšillipiprapõlde, teatab Xinhua.
Tšillipiprad kogutakse ja kuivatatakse, paremaks kuivamiseks tuleb neid tuuseldada ja ümber pöörata.
:format(webp)/nginx/o/2018/12/05/11631392t1h096c.jpg)
Tuhandeid tonne neid punaseid pipraid jätavad aerofotodel mulje nagu tegemist oleks suure Hiina lipuga. Puudu on vaid kollased tähed.
:format(webp)/nginx/o/2018/12/05/11631421t1hdf4e.jpg)
Tšillipipar, õigesti tšillipaprika, on maavlitsaliste sugukonda kuuluv kapsaitsiinirikas paprika liik (Capsicum) või temast valmistatud maitseainesegud.
Botaaniliselt määratledes on taime nimetuses olev sõna «pipar» eksitav, kuna tšillipipral ei ole kauna, vaid see on ebamari.
Väidetavalt on inimene ainuke imetaja maakeral, kes kasutab tšillit söögiks. Seda söövad veel mõned kahjurputukad ja teod.
Tšilli mõjuainena toimivad kapsaisinoidid, millest tuntuim on kapsaitsiin, mis mõjub suu närviretseptoritele. Kapsaitsiinid petavad organismi närviretseptoreid, jättes põletuslaadset aistingut tekitades mulje, et tegemist on vigastamisega.
/nginx/o/2013/06/03/1801764t1hc492.jpg)
Tšilli manustamisel tekivad kehas valuaistingud, mille tõttu organism hakkab tootma keha enda valuvaigisteid endorfiine.
Kapsaitsiin on rasvlahustuv, seega saab kõrvetust leevendada rasvase piima või leivatoodetega. Vee või mahla joomine kõrvetuse leevendamiseks ei aita, vaid tekitab suus veel suurema koguse ärritavat (küll lahjemat) kapsaitsiinilahust ja efekt pigem suureneb.
Tšillipipraid peetakse osades kultuurides afrodisiakumiteks.