Misjonäri maha löönud metslastega korduvalt kohtunud antropoloog avaldab, mis vea innukas usumees teha võis

John Allen Chau

FOTO: SOCIAL MEDIA / REUTERS/Scanpix

India tuntud antropoloog Triloknath Pandit, kes töötab India hõimuasjade ministeeriumi asejuhina, kommenteeris ameeriklasest misjonäri John Allen Chau elukaotust Põhja-Sentineli saare põliselanike sentinelide käe läbi.

Praegu 84-aastane Pandit külastas teadustööde eesmärgil India ookeani Andamani saarestikku kuuluvat Põhja-Sentineli saart 1960. – 1990. aastatel mitmel korral, saades kohalikega kontakti, teatab news.com.au.

India antropoloog T Pandit

FOTO: twitter.com

27-aastane ameeriklane Chau läks selle kuu keskel nimetatud saarele, et seal küttide-korilastena elavale hõimule ristiusku tutvustada ja nad kristlasteks teha. See lõppes tema surmaga, kuna saareelanikud ründasid teda vibude ja nooltega. Mees sai mitu nooletabamust, mis talt arvatavalt elu võtsid. Seda kinnitasid kalurid, kes aitasid tal saarele jõuda. Kalurite andmetel panid metslased Chaule nööri kaela ümber ja vedasid teda alguses rannas, siis aga kadusid koos temaga metsa.

Antropoloog Panditi sõnul olid peaaegu kõik tema kontaktid selle hõimuga sõbralikud ja ta ei saa aru, mis sundis hõmuliikmeid misjonäri tapma.

«Meie suhtlemisel ei jõudnud me kunagi olukorda, et nad oleksin mind tappa tahtnud. Kui nad millegi peale ärritusid astusin sammu tagasi ja jätsin nad üksinda. Minu kogemus on, et see hõim ei ole tegelikult agressiivne,» selgitas antropoloog.

Põhja-Sentineli saare põliselanikud sentinelid

FOTO: Youtube

Panditi sõnul on tal kahju, et USAst sinna saabunud noor mees ootamatult elu kaotas.

«Ta tegi vea, sest ei mõistnud selle hõimuga kontakti loomisel kõige tähtsamat, et seda tuleb teha aeglaselt samm sammult, tekitades usaldust. Tema aga läks agressiivselt ja hakkas omi asju peale suruma. Ta oleks pidanud juba esimesel korral saama aru, et ta ei ole saarele oodatud. Ameeriklasel oli võimalus lahkuda ja ta oleks ta ellu jäänud. Millegipärast tahtis ta kangesti ennast peale suruda ja see rumal samm võttis talt elu,» lausus Pandit.

John Allen Chau.

FOTO: Fotokollaaž/Postimees

Antropoloogi sõnul sai ta küll sentinelidega kontakti, kuid ta jäi alati oma paadi lähedusse, kus ta nendega suhtles ja kinke andis. Ta oli ettevaatlik, kuid ka temal tuli ette olukordi, mil ta oma elu pärast kartis.

«Ükskord sattusin kokku noore vihase mehega, kes võttis noa, et mind rünnata. See oli märgiks, et pean lahkuma ja nii ma tegingi. Käisin seal mitmel korral ja enamik kokkupuuteid olid positiivsed. Arvan, et see sõltus nii nende tujust kui minu antud kinkidest,» selgitas põlishõimude asjatundja.  

Delhi ülikooli antropoloog  P C Joshi sõnul ei ole selle hõimu liikmetel immuunsust ja selle tõttu võivad nad surra ka näiteks isegi kergekujulise gripi tagajärjel.

India Delhi ülikooli antropoloog P.C. Joshi

FOTO: Manish Swarup / AP/Scanpix

«Sentinelid ja veel mõned Andamanide põlishõimud on elanud aastasadu ülejäänud maailmaga kontaktis olemata. Selle tõttu on nad väga haavatavad. Nad saavad sellest aru, sest ei soovi võõraid nende elu segama. India valitsus peaks veelgi rohkem takistama võõraste minemist sinna,» lausus Pandit.

Mõlemad India antropoloogid on seisukohal, et igaühel on õigus elada oma traditsioonide kohaselt ning oma usku ei tohi peale suruda, kuid Chau just seda tegi.

Ajaloolaste andmetel pärinevad sentinelid Aafrikast saabunud migrantidest, kes tulid sinna umbes 50 000 aastat tagasi. Nad elatavad end sellel metsasel saarel jahti pidades, kalastades ja metstaimi korjates.

Põhja-Sentineli saare põliselanikud sentinelid

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Nende elustiili kohta on vähe teada, kuna nad võtavad saare juurde saabujaid vastu nooltesajuga.

Ameeriklastest misjonärid läksid India aladele jumalasõna levitama juba 200 aastat tagasi. Samas Chau on üks vähestest, kes on seal elu kaotanud.

India politsei ja rannavalve lähenesid Põhja-Sentineli saarele helikopteri ja paatidega, saamaks teada, kus Chau surnukeha olla võib, kuid seni ei ole ameeriklast leitud. Sentinelid tõrjusid võimuseindajad vibude ja nooltega tagasi.

Tagasi üles