Revals - ehk mis saab siis, kui pilliusku muusikud kokku saavad

Kadi-Maarja Võsu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Möödunud aasta alguses tegevust alustanud bänd Revals sättis pillid häälde esialgu 7-liikmelisena. Aasta jooksul saadi ühe liikme võrra rikkamaks, tehti kerge kollektiivi kohendus ning anti välja plaat, suisa 26 looga! Bändi motoks näib olevat: «Kui üldse, siis täiega!», seega oli ka eile toimunud plaadiesitluskontsert kõike muud kui tavaline.

Revals on üks omamoodi punt. Lisaks sellele, et ameerikaliku kantri ja iiri folgi hõnguga lood on kuidagi müstilisel moel emakeelde valatud, läänelikku heatujulist energiat kaotamata kõik kuidagi eestlastlikult sünge ja sarkastiline. Nõnda tögatakse valitsust, tehakse kummardusi armastatud kolleegidele või mõtiskletakse hoopis päritolu ja elu kulgemise üle.

KAHEKSA

Enamik liikmeist on Eesti muusikasõpradele juba varasematest projektidest tuntud. Laval käib omavaheline sõbralik tögamine. Esinetakse kogu keha ja hingega.

Iga liige on silmapaistvalt karismaatiline, pilli valdamine käib mängleva kergusega. Bändis on esindatud muusikud mitmetel elujärkudel. Suurim liikmete vanusevahe on 26 aastat.

Soliste on kolm: Rait, Jaanus ja Merlin. Võiks arvata, et nii suure kollektiivi puhul kus isiksusi palju, on loomingulist protsessi keerukas juhtida. «Kodurahu on varmas tekkima, kui inimestel on mõistus peas ja süda õiges kohas. Seni on lapsed ja pensionärid kenasti hakkama saanud,» muheleb bassist Danel Pandre.

Bändi värskeim liige on Jaanus Saago (28). Paljudele tuttav saatest «Eesti otsib superstaari», kus noormees oli üks finalistidest. Hilisemalt on ta teinud ilma mitmetes muusikaprojektides, millest üks edukamaid kindlasti bänd John Four.

Pikk ja nägus noormees on end võimsa hääle ja pehme, humoorika lavalise olekuga publiku südamesse viinud. Bändi bassist ja mänedžer Danel Pandre kirjeldab Jaanust kui väga head lauljat heliloojat ja kamraadi. Jaanus liitus ansambliga pärast eelmise vokalisti Freddy Tomingase lahkumist. 

Rait Sohkin (37) ehk Soku on üks peidetud pärl. Tundub, et alles ansambliga Revals on publik mehe laiahaardelise kähiseva hääle ja lavalise jõulise oleku avastanud.

Kuigi noormees oli edukas ka eelmises projektis Revolver, millest mingis mõttes Revals välja areneski. Võib-olla mäletavad mõned fännid teda hoopis projektist nimega Cramp.

Üheks tuntumaks lauluks oli tolleaegse Kanal 2 ilmatüdruku Kairit Tuhkaneniga sisse lauldud lugu «Siis kui saabub päev», mille üllitamisel oli omal kohal ajastukohaselt imelik ja esmapilgul juhusliku visuaaliga video.

Kuid ka ses lihtsas klipis mäletan Raidu läbitungivat pilku ja tumedat, kähisevat häält. Nõnda esineb Rait ka praegu. Teeb tõsise näoga nalja ja laulab öö hommikuks ja musta valgeks kui tarvis.

Samast bändis, kust Raitki enne Revalsit, tuleb ka Martin Saaremägi (37) ehk Kid. Koos musitseeriti Revolvris. Revalsis võtab ta lisaks uskumatule kitarrivaldamisele tiitli ka parimate juuste ja nendega vehkimise eest.

Martin on olnud bändikaaslaseks ka Jaanus Saagole bändis John Four. Kunagi musitseeris ta 2006. aastal alanud koosseisus HND, mis nimetas end kratimetalli lipulaevaks.

Mõnes mõttes võib Martinit pidada selleks sütitavaks ivaks, kes Revalsi tekkele alguse pani. Temast sai magnet, kelle ümber mõttekaaslased kogunema hakkasid. Ühtlasi on Martin ka enamike Revalsi lugude autor. 

Merlin Purge (23) on ehk bändi liikmetest kõige rohkem radari all suutnud liikuda. Rõugest pärit neiu on vaid mõned aastad 20ndate rõõme nautinud ning valdab väga huvitavat instrumenti - bandžot.

Bändi sattuski ta teatud mõttes juhuse läbi. Otsiti naisvokaali, katsetati nii üht-kui teistpidi, kuid saatuse sõrm juhatas Merlini just siis trubaduurina tänavale esinema, kui otsingutel tulevased bändiliikmed möödusid. 

Veel oli ta üks võluvatest taustalauljatest, kui Super Hot Cosmos Blues bänd Eesti Laulul Eurovisioonile kandideeris. Lisaks soolokarjäärile on ta olnud solist ansamblile Pärl. 

Teinegi noor, kuid grammikese vanem neiu Liis-Marii Vendt (25) koputab vägevalt rütme ja haarab siis samal hetkel juba viiuli järgi. Lokkis juustega ja terve esinemise vältel naeratav neiu on taas näide andekast ja kirglikust noorest muusikust.

Justkui Eeva Talsi ja Laura Prits oleks kokku muundunud. Viiuldab ja rokib samaaegselt, aga ikka täiesti teistmoodi, ainult Liis-Marii moodi. Ta on, muide, mõnda aega isegi muusikaõpetaja olnud.

Koos näitlejanna, joogaõpetaja ja muusiku Marilyn Jurmaniga käidi koos esinemas nime all Kriim. Kokku on aetud mitmeid koosseise ja isegi laevabändi töö on ära proovitud. Ilmselt annab perekonnanimi aimdust, et Liis-Marii on pärit väga musikaalsest perekonnast ja teda muusikast eemale hoida on ilmselt sama kui üritada bensiini sädemest süttimisest hoida. 

Danel Pandre (45) on ehk üks liikmetest, kes kõige vähem bände vahetanud on. See aga ei tähenda, et projekte oleks vähe. Koos Jaanus Salmiga oldi pikka aega bändikaaslased bändis The Sun, mis hiljem muutus Tanel Padar & The Suniks.

Danel oli üks koosseisu originaaaliikmetest, kui bänd 2004. aastal alustas ning mängis truult bassi kuni lõpuni 2017. aasta juunis. Tal on edukas plaadifirma ja ta korraldab erinevaid muusikaüritusi. Läbi tema on võimalik esinema kutsuda näiteks Liis Lemsalu, Rainer Ildi, Ott Leplandi ja nüüd ka Revalsit. 

Klahvpillidel imevigureid tegev Jevgeni Babkin (37) on kuulunud näiteks Helen Tartes & The Band koosseisu, mängides seal valitud pilli ning toetades meesvokaaliga.

Hiljem sai temast lisaks bändikaaslaseks olemisele Helenile ka abikaasa. Mihkel Ratti ja Elmar Liitmaa loodud kaverbändis Pappa Lucca täitis Jevgeni samu ülesandeid (välja arvatud see abikaasaks olemise osa) ning oli liikmeks ka välismaal väga edukaks saanud rokibändis House of Games. 

Jaanus Salm (48) oli bändikaaslane Danel Pandrele, koosseisus Tanel Padar & The Sun. Kollektiiviga liitus ta 2012. aastal ja sai bändi uueks trummariks.

Mõnda aega on mees tegutsenud ka vabakutselisena ning elurännakud on teda viinud muusikaotsingutele isegi Los Angelesesse. Koos Daneliga sai temast üks Revalsi algliikmetest, kes uusi liikmeid otsima ja koguma hakkas.

PLAADIESITLUS

Esmaspäeva õhtune plaadiesitluskontsert oli täis üllatusi. Juttude kohaselt müüdi 100 piletit, et ülejäänud 200 lähedast ka ära mahuks. «Läti auks,» muigab Danel, kuid avaldab, et organiseerimise käigus sai soovitud lähikondlaste ringkonnast sujuvalt hoopis kolmesaja enam-vähem lähikondlase seltskond.

Külalised sisenesid Alexela kontserdimaja Sakala tänava poolsest sissepääsust. Koodiga lukustatud uks avaneb tavaliselt vaid lavatagustele toimetajatele. Selleks eriliseks puhuks kutsuti kuulajad salapärasesse lavatagusesse maailma, kus lõhnas heina järele, klõbisesid kauboisaapad, lehvisid kaabud ja voolas viski.

Ansambli Revals plaadiesitlus.
Ansambli Revals plaadiesitlus. Foto: Erlend Štaub

Nii, nagu bändi kossseiski, oli ka publik samamoodi kirju. Külg-külje kõrval õõtsusid noored ja veidi vanemad, tuttavad ja veidi kaugemad, tuntud ja tundmatud. Danel kirjeldas Revalsit kui «žanriliselt varieeruvad bändi, kuhu kuuluvad inimesed, kellele see kõik väga meeldib.» Tundub, et sama peegeldub ka kuulajaskonnast.

Hubases, suhteliselt väiksel lavatagusel alal nautisid inimesed seltskonda ning soojendusesinejat. Selleks oli kutsutud Lõuna-Eestist pärit southern-metalit viljelev Redneck Rampage, kes Elu24 lugejatele tuttavad kui «metalkauboid».

Kuigi juba 11 aastat tegutsenud, on bänd justkui peent sorti juust, mida mekivad vaid tõelised gurmaanid. Kvaliteedis ja lavalises energias ei ole võimalik kahelda. Noormeeste siirus ja tahe tungib publikuni, rääkimata osavast pillimänguoskusest ja meisterlikust vokaalist. 

Publiku pilk oli pärast Redneck Rampage esinemist suunatud ruumis lava moodi tunduva paiga poole, ootusärevus tõusmas. Esinema oodati Revalsit.

Siis aga ühtäkki avanesid kardinad hoopis küljelt ning suure mürtsuga alustas mängimist Revals, tekitades publikus tunde justkui nemad oleksid vaaatemäng, mida bändiliikmed vaatama on tulnud.

Selline lihtne, kuid äraspidiselt mõjuv trikk pani publiku koheselt kaasa elama. Ma ei taha enam kunagi ühelegi raamatupoes maha peetud plaadiesitlusele minna. Edaspidi ootan kõigilt sellist pauku ja mürtsu kui seda pakkus Revals.

Laval ollakse tohutult siirad. On tajuda, kui väga nauditakse pillimängu ja ühist musitseerimist. Laulude vahel tögavad liikmed üksteist sõbralikult. Laulude ajal vahetatakse tähendusrikkaid pilke ja naeratusi.

Üksteiselt saadakse jõudu ja energiat. Ollakse justkui lummatud ja üllatunud kui bändikaaslast pillisoolot tegemas nähakse. Kogu see kirg ja autentne siirus jõuab kuulajani. Selle eest ei ole võimalik peitu pugeda, et Revalsi näol on tegemist muusikaliselt kõrgtasemel koosseisuga.

Laulud on suurepärase seadega, mitmehäälsed, multi-instrumentaalsed, jõulised ja suurepäraselt karismaatilise ja tundliku sisuga. Mõned lugudest võiksid suisa punklauludeks ümber tehtud seada, Danel kinnitab aga, et laulu sõnad sünnivad vanal heal blues-i põhimõttel: «Mida näed, sellest laulad.»

Saalis viibinud kuulajatega hiljem vesteldes ütlesime kui ühest suust, et Revalsit näeks esinemas oma pulmapeol või suvel loojuva päikese tausatal mõnes looduskaunis kohas festivalil.

Nende repertuaaris on kaasahaaravaid tantsulugusid, veidi romantilisemaid kui ka süngeid, sügavalt hinge puudutavaid. Üks vanem kauboikaabuga härra sõnas, et on esinemisest «emotsionaalselt häiritud».

Ansambli Revals plaadiesitlus.
Ansambli Revals plaadiesitlus. Foto: Erlend Štaub

Seejärel muidugi täpsustades, et ainult parimad mõttes. «Ma olen emotsionaalselt nii häiritud, et ma tahan täiesti võõrastele inimestele öelda kui väga mulle meeldis. Ma tean, et pole sobilik võõraste või endast nooremate daamidega vestelda, kuid mul on nii palju häid tundeid, et lihtsalt pean neid jagama.»

Eks maitse üle vaieldkse, see on selge ning igaüks peab valima muusika, mis neile meeldib. Küll aga soovitan tungivalt Revalsi värskele, 26 lauluga duubelplaadile kõrv peale panna ja võimalusel kontserdile minna.

Ka ilma täielikult muusikale andumata on selle uskumatult hästi sobiva ja koostöötava kollektiivi nägemine elamus omaette. Ka päev hiljem olen kontserdikülastajana laetud positiivsete emotsioonidega ning värske plaat juba keerleb makis. Jah, vot nii juhtub, kui instrumendiusku muusikud kokku saavad ning musitseerima hakkavad - Revals.

Heida pilk ka Revalsi Facebooki lehele SIIT!

Redneck Rampage Facebook asub SIIN!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles