Andrus Vaarik: elus on imelisemaid asju, kui juua bussijaama taga Säästu kanget

Andrus Vaarik. Foto: Ants Liigus

Tänavu 60. sünnipäeva tähistanud näitleja Andrus Vaarik rääkis intervjuus, et inimesed peaksid mõtlema, mida nad elus tegelikult väärtustavad. Mehe arvates on palju paremaid sõltuvust tekitavaid asju kui viin ja kanep.

Vaarik soovib, et õpetajate tööd viimaks ometi vääriliselt hindama hakataks. «Mul on hea meel ja rõõm, et Eesti kool on maailma parimate seas,» rääkis Vaarik Pealinnale antud intervjuus. «Riigikaitses me oleme raiunud kivisse, et peame sinna andma kaks, varsti vist isegi kaks ja pool protsenti. Me peame õpetajate palgad ka siduma mingi näitajaga. Näiteks võiksime maksta õpetajale riigikogulase keskmist palka. See võib kõlada utoopiana, aga me peame niikaugele jõudma, et helgemad pead tuleksid kooli õpetama.»

Vaarik tunnistas, et vasakpoolsemate vaadetega valitsus on juba toonud õpetajate rahva ellu muutusi. «Mulle prantsatas enne kohalikke valimisi postkasti voldik, mis teatas, et riik on õpetajate palku 50% tõusnud,» rääkis ta. «Mõtlesin, et ahh, ajavad enne valimisi soga. Küsisin siis õpetajate käest järele, kas see on ikka tõsi. Ja tuli välja, et ongi! Nii et muutused algasid tasapisi juba varem.»

«Mina käin Ivan Oravat tegemas ja see toidab hästi. Aga kohusetundlik õpetaja ei saa mitte midagi kõrvalt teha. Tal ei ole aega võtta mõni mõttetult rikka inimese laps ja see järjele aidata, kuna see õpilane on koolis tegelenud kõige muu kui õppimisega. Kui seda õpetajate pidevat palgatõusu ja muid selliseid asju arvestada, siis vasakpööre on vähendanud sotsiaalseid pingeid ühiskonnas kindlasti. Aga see on alles algus,» mõtiskles Vaarik.

Näitleja soovib ka, et alkohol ei oleks nii kättesaadav ja igal pool näkku karjuv. «Võib-olla võitlus viinaga on pisut elukauge ja enneaegne, aga see on vajalik,» rääkis ta. «Alkoholi reklaami peab ka piirama ja vägijoogid võiks kallimad ka olla. Võib-olla siis inimene vaatab, kas osta pudel viina või mõni raamat, ja näeb, et raamat on nii palju odavam! Isegi väikesed sammud aitavad. Liigume siis vähehaaval vähema joomise poole. Ma tahan, et saadaks aru – elus on palju imelisemaid asju, kui juua bussijaama taga Säästu kanget. Elus on palju imelisemaid sõltuvust tekitavaid asju kui viin ja kanep. Neid asju on meeletult palju ja nad on tasuta. Ja kinni ka ei panda nende tarvitamise eest kedagi.»

Vihale ajab aga Vaarikut ütlemine, et ükski heategu ei jää karistamata. «Ma arvan, et tegelikult on vastupidi – ükski heategu ei jää tasumata,» lausus ta. «Sellest saab maailm natukenegi paremaks jälle, see nakkab. Kõige rohkem vihastab mind ikka lollus. Inimesed teevad kurja, sest neil on ebakultuursed unistused – tahetakse teiste arvel rikkaks saada või ennast tõsta teiste alandamisega.»

Vaarikule ei meeldi ka rumal fanatism. «Pime usk millessegi on alati ohtlik, igasugune fundamentalism ja radikaalsus on kurjast,» märkis ta. «Ma tunnustan ainult ühte radikaalsuse vormi – see on radikaalne humanism. Tahan kaasa aidata, et see midagi kõigis üles leitaks ja seda arendama hakataks. Ja selleks tuleks vähendada majanduslikku ebavõrdsust ning hariduse kaudu tõsta inimeste eneseusku. Ma tahan, et meie väikeses ühiskonnas ei oleks intellektuaalseid ja emotsionaalseid klassivahesid.  Praegu on need vahed ikka tuntavad.»

Vaeste eest peab näitleja sõnul hoolitsema. «Varanduslik ebavõrdsus võib teha halbu asju,» selgitas Vaarik. «Pole õige pidev kapitalistlik rõhumine rahulolematusele, et on vaja hambad ristis edasi pürgida ja mõttetult rügada. Inimesed võiksid küsida enda käest, mis neid tegelikult õnnelikuks teeb. Mis asjad on siis puudu? Ma arvan, et siis nad saavad aru, et see ei ole kõige uuem iPhone'i mudel ja veel suurem korter. Tuletage meelde oma parimat seksi ja võrrelge seda uue iPhone'i mudeliga!»