Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Pildid ja video: paljasrindsed naisaktivistid segasid fašistijuhi Francisco Franco toetajate mälestussündmust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy

Hispaanias Madridis kogunesid 18. novembril Plaza de Orientele kunagise fašistliku diktaatori Francisco Franco poolehoidjad, kes tähistasid seal võimukandja surma-aastapäeva.

Poliitilise suunitlusega protestiorganisatsiooni Femen paljaste rindadega naisaktivistid protestisid Franco toetajate vastu ja üritasid nende sündmust häirida, teatab AFP.

Hispaania politsei arreteeris Madridis fašistliku diktaatori Francisco Franco surma-aastapäeva sündmusel naiste protestiorganisatsiooni Femen aktiviste
Hispaania politsei arreteeris Madridis fašistliku diktaatori Francisco Franco surma-aastapäeva sündmusel naiste protestiorganisatsiooni Femen aktiviste Foto: AFP / Scanpix

Naised olid oma paljastele rindadele kirjutanud «seaduslik fašism, rahvuslik häbi».

Politsei arreteeris sündmuskohal nii Femeni aktiviste kui Franco toetajaid, kes üritasid paljaid naisi rünnata.

Hispaania politsei arreteeris Madridis fašistliku diktaatori Francisco Franco surma-aastapäeva sündmusel naiste protestiorganisatsiooni Femen aktiviste
Hispaania politsei arreteeris Madridis fašistliku diktaatori Francisco Franco surma-aastapäeva sündmusel naiste protestiorganisatsiooni Femen aktiviste Foto: AFP / Scanpix

Sündmuskohal tehtud videode ja fotode kohaselt tegid Franco fännid natsitervitusi ja laulsid paremäärmusliku Falangi partei hümni.

Diktaator Francisco Franco surma-aastapäeva sündmus Hispaanias Madridis Plaza de Orientel
Diktaator Francisco Franco surma-aastapäeva sündmus Hispaanias Madridis Plaza de Orientel Foto: Paul Hanna / REUTERS/Scanpix

Falange Española de las Juntas de Ofensiva Nacional Sindicalista oli Franco diktatuuri ajal aastatel1939 – 1975 Hispaanias ainus lubatud partei.

Franco suri 20. novembril 1975. Ta maeti Langenute oru (Santa Cruz del Valle de los Caídos) mausoleumi, mis asub Madridist 50 kilomeetri kaugusel. Praegune valitsus tahab Franco balsameeritud surnukeha sealt ära viia.

Madridis tähistati diktaator Francisco Franco surma-aastapäeva. Lillede asetamine ta hauale Langenute oru (El Valle de los Caidos) mausoleumis
Madridis tähistati diktaator Francisco Franco surma-aastapäeva. Lillede asetamine ta hauale Langenute oru (El Valle de los Caidos) mausoleumis Foto: Susana Vera / REUTERS/Scanpix

Franco järglased soovivad ta matta oma perekonna matmispaika Madridi La Almudena katedraalis.

Hispaania valitsuse arvates tuleks kunagine diktaator matta paika, kuhu on juurdepääs raskendatud, sest pere matmispaika matmine võib kaasa tuua ta toetajate palverännakud sinna.

Franco on seni matmispaigas, mille ta lasi ehitada Hispaania kodusõjas langenute mälestuseks. Monumendi hauakambritesse on maetud üle 35 000 sõduri, kes selles sõjas hukkusid.

Francisco Paulino Hermenegildo Teódulo Franco y Bahamonde Salgado Pardo (lühendatult generalissimus (Generalísimo) Francisco Franco (4. detsember 1892 Ferrol – 20. november 1975 Madrid) oli Hispaania riigipea 1936 kuni 1975.

1926. aastal sai Francost Hispaania ajaloo noorim kindral. Ta juhtis aastatel 1936–1939 Hispaania kodusõjas falangistide, katoliiklaste ja monarhistide koalitsiooni, mis võitles vabariiklaste vastu. Pärast kodusõja lõppu kehtestati riigis Franco diktatuur.

Francisco Franco oli Hispaanias võimul 1936 - 1975
Francisco Franco oli Hispaanias võimul 1936 - 1975 Foto: / AP/Scanpix
Tagasi üles