Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/10/31/7268919t1hb604.png)
/nginx/o/2018/11/17/11581668t1ha992.jpg)
«Ma lähen suitsu järele» on südamlik lugu 12-aastasest poisist Jonathanist, kes igatseb oma isa.
Pealkiri viitab olukorrale, kus lapsevanem - antud juhul isa - on mõnel triviaalsel ettekäändel hüljanud oma perekonna, lubades korraks välja minna ning siis jäljetult kadunud.
Väikeste tragikoomiliste stseenidena koorub me ees lahti Jonathani maailm. Tundub, et peategelane on oma küsimustega üksi: emal ja vanemal õel on oma elu ja mured. Tema juures käivad küll kummalised tüübid, aga pole päris selge, kes nad on. Ühesuguse näoga onklid vaatavad talle vastu igalt poolt: nii riiuli otsast kui ka pesumasinast.
Värvilise visuaalse keele ja sümpaatsete karakteritega film räägib mõnes mõttes mustritest, mida me elus üha kordame. See on heas mõttes suureks sirgumise lugu.
Piletilevi: