/nginx/o/2017/10/31/7268919t1hb604.png)
/nginx/o/2018/11/17/11581654t1hb163.jpg)
Selle filmi kõige põnevam aspekt on, et peaosades on mitte rollidesse hoolikalt valitud noored vaid tegelased Isfi ja Nita mängivadki iseennast. See on nende lugu, mille Indoneesia rezissöör linnatänavalt üles noppis ja filmiks lavastas.
PÖFF Shorts soovitab: lapselik lust ja elurõõm «Kingituses»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teismeliste tüdrukute iseenda ja oma seksuaalsuse avastamise lugu on tehtud mängulises võtmes, tõsistest teemadest räägitakse kerges tonaalsuses. Režissööri töömeetodiks oli karakteripõhine improvisatsioon, mis tähendab, et Isfi ja Nita töötasid ise välja need viisid, kuidas filmi lõpptulemuseni välja jõuda.
Värvid on intensiivsed ja pigem soojad, kogu lugu saadab lapselik lust ja elurõõm. Ja kuigi teismelistest peategelased ei saa veel päris hästi isegi aru, kuhu nad liiguvad ja milliseid suhteid luua soovivad, tasub «Kingitust» vaatama minna juba karakterite ehedate emotsioonide pärast.
Piletilevi: