:format(webp)/nginx/o/2018/11/16/11579003t1h9a23.jpg)
Briti satelliidiekspertide teatel leidsid nad Hispaania lõunaosa rannikult objektid, mis võivad olla iidse, kaua aega tagasi hävinud linna jäänused.
Video: kas see võib olla Atlantis? Satelliidiekspertide sõnul paljastusid Hispaania rannikul iidsed linnajäänused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sateliidiuuringute firma Merlin Burrowsi ekspertide arvates võib see olla Atlantis, mis legendide kohaselt merre vajus, teatab livescience.com.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/16/11579008t1hd0a1.jpg)
Atlantisest kirjutas umbes 400. aasta paiku eKr Vana-Kreeka filosoof Platon, kelle teatel oli Atlantis võimas saareriik, mis eksisteeris 9000 aastat enne tema aega.
Platoni kirjelduse kohaselt oli Atlantise saareriigil suur sadam ja tempel merejumal Poseidonile ning linna pääses võimsa sammastiku kaudu. Saar koosnes kolmest ringist maast ja kolmest ringist veest.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/16/11578936t1hfdbf.jpg)
Legendi kohaselt tabas seda õitsvat ja võimsat riiki mingi looduskatastroof, kas maavärin, tsunami või vulkaanipurse, mis pühkis atlantlased maapealt.
Kuigi alates 19. sajandist on arheoloogid ja teised asjast huvitatud Atlantist otsinud, ei ole seda leitud. Osade ajaloolaste sõnul mõtles Platon Atlantise loo välja.
Merlin Burrowsi ekspertide teatel asuvad linnale viitavad objektid Andaluusias Cadizi lähedal Doñana rahvuspargi alal, kus kunagi oli suur sisemeri.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/16/11578981t1h0ae3.jpg)
Nad lisasid, et pargi põhja-ja lõunapoolsetel aladel on veel 15 paika, mis viitavad inimasustusele ja tsivilisatsioonile. Arvatakse, et enamik neist pärinevad Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajast.
«Kasutasime ala uurimiseks nii sateliidipilte, aerofotosid kui arheoloogiliste väljakaevamiste infot. Selles paigas olev vastab Platoni poolt kirjeldatule,» teatasid eksperdid.
Merlin Burrowsi uuringute juhi, mereajaloolase Tim Akersi sõnul viitab leid, et seal oli kaua aega tagasi arenenud ühiskond. Paigast võetud proovidele tehti Itaalia Modenas arheoloogiliste uuringute keskuses laborianalüüs, mis näitas, et seal kasutati mingit iidse aja «tsementi», mida teistest vana aja paikadest leitud ei ole ning töödeldi metalle.
Näiteks leiti rohekassinist paatinat, mis on värviline kiht, mis tekib objekti materjali välimise kihi ning hapete, soolade ning atmosfääris olevate gaaside järk-järgulise vastastiktoime tulemusena.
«Paatinat kirjeldab oma loos ka Platon, kelle teatel olid Atlantise ehitised ja kujud kaetud rohekassinise kihiga. Laboriuuringute kohaselt on Hispaania paatina vanem kui iidse Kreeka ja Rooma oma,» lisas Akers.
Merlin Burrowsi tehtud aerofotodel on näha iidset müüri, mis uurijate arvates võis olla sadama kaitsemüür. Kunagi võis see müür olla umbes 75 meetri paksune.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/16/11578984t1h3dc9.jpg)
Platoni kirjutise kohaselt oli Atlantise müür 50 staadionit pikk, mis tänapäeva mõõdustikku ümber panduna on umbes üheksa kilomeetrit.
Merlin Burrowsi ekspertide arvates näitavad sateliidipildid, et sellel alal oli kaua aega tagasi suur üleujutus, mis hävitas sealse tsivilisatsiooni.
«Piltide järgi asus see paik 160 kilomeetri ulatuses, kuid selle eksisteerimise täpne aseg ei ole teada. Arvatakse, et sealne inimasustus kadus millalgi 10 000 aastat tagasi. Seal oli kunagi sisemeri, millel oli palju saari, millest osad olid looduslikud ja osad inimeste tehtud. Kompleksi põhiosa koosnes kahest suurest mitmest osast koosnenud saarest. Tegemist on unikaalse objektiga, millist tänapäeval ei leidu. Hispaania lõunaosast avastatu vastab enamvähem Platoni kirjeldusele Atlantisest,» selgitas Akers.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/16/11578938t1h7182.jpg)
Ekspert lisas, et Andaluusia Doñana rahvuspargi pinnaseproovid näitasid, et piirkonda on tabanud kahel korral looduskatastroof, millega kaasnes tsunami, mille tõttu nii looduslikud kui tehissaared uppusid. Esimene katastroof toimus umbes 1500 eKr ja teine 200 pKr.
Merlin Burrows koostöös dokumentaalfilmide tegija Michael Donnellaniga tegi paigast ja uuringutest dokumentaalfilmi «Atlantica», milles kirjeldatakse paika kui Euroopa vanimat linna. Arvatakse, et linna nimi oli kunagi Sidon, mis on viide merejumalale Poseidonile.
Akersi sõnul on leiupaigas mitu kultuurikihti, sest lisaks atlantlastele on seal viiteid kunagisele poolmüütilisel linnale Tartessosele, foiniiklastele, iidsetele kreeklastele ja roomlastele.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/16/11579003t1h9a23.jpg)
«Need on faktid, me ei spekuleeri. Meie leitu on unikaalne, mitte keegi ei ole varem leidnud objekte, mis oleksid Platoni kirjeldatuga peaaegu täiesti kooskõlas,» nentis Akers.
Filmitegija Michael Donnellani, kes on oma hariduselt arheoloog, sõnul on nüüdne leid unikaalne, näidates seda, et seal piirkonnas eksisteeris arenenud tsivilisatsioon arvatust varem.