:format(webp)/nginx/o/2018/11/16/11577789t1h8ead.jpg)
Zooloogide teatel elab Serbias maailma suurim kogukond kõrvukrätse (teadusnimetus Asio otus), kes kuuluvad röövlindude kaklaste hulka.
Pildid ja video: serblasi ärritab kakumonument, mis on nagu........
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sebia põhjaosa linn Kikinda, mis on kõrvukrätsade vaatlemise üks keskuseid, otsustas neid linde austada, püstitades nende auks monumendi, kuid selle kuju ärritab kohalikke, teatab telegraph.co.uk.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/16/11577809t1h08fa.jpg)
Elanike arvates näeb 2,5-meetrine öökullimonument välja nagu hiiglaslik fallos ja nad nõuavad selle eemaldamist.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/16/11577789t1h8ead.jpg)
Serblased on kuju teemal võtnud agaralt sõna sotsiaalmeedias, kus seda kuju on nii kritiseeritud kui naeruvääristatud.
«20. sajandi tuntud psühhiaatril Signund Freudil oleks selle kohta nii mõndagi öelda. Ta ütleks kohe, et see meenutab fallost,» oli üks kommentaar.
Teine oli irooniline, et kolm korda võib arvata, mida see kujutab, igatahes mitte öökulli.
«See kuju on viide supermaskuliinsusele, mitte öökullile,» oli veel üks kommentaar.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/16/11577791t1h51e9.jpg)
Kuju loonud skulptor Jovan Blat sõnas Serbia väljaandele Vecernje Novosti, et ta on praegust kriitikat silmas pidades valmis tegema uue kakumonumendi.
«Minu nägemuse kohaselt ei pidanudki see kuju olema täiesti kakk, vaid kakule viitav, sellest ka ta pikendatud keha. Saan aru, et mitte kõik ei mõista nüüdiskunsti,» lausus skulptor.
Linnuvaatleja Dragan Simic arvab, et Kikinda sai tänu kakumonumendi ümber lahvatanud skandaalile veelgi kuulsamaks ja see toob sinna veelgi rohkem linnuhuvilisi.
«Kikinda sai kakkude vaatluskohana kuulust juurde. Lisaks linnuvaatlejatele võib see paik pakkuda huvi matkajatele ja turistidele,» teatas Simic.
Kõrvukräts (varem ka kõrvukas räts) (Asio otus) on kaklaste sugukonda rätsu perekonda kuuluv lind.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/16/11577828t1h6033.jpg)
Kõrvukrätsu keha üldpikkus on 35–39 sentimeetrit, tiibade siruulatus 86–100 sentimeetrit. Tiiva pikkus on 27,5–32 sentimeetrit ja kaal 240–330 grammi. Emaslind on isasest pisut suurem.
Need linnud elavad Euraasias okasmetsade vööndist kuni vahemerelise vööndini, Põhja-Aafrika metsaaladel, Kanaari saartel ning Põhja-Ameerika metsa- ja preeriavööndis.
Põhjas elavad nad kuni Skandinaavia põhjaosani. Idas ulatub levila Ohhoota mere, Primorje ja Hokkaidoni, lõunas Iraagi, Kesk-Aasia ja Himaalajani.
Kõrvukräts pesitseb puu otsas varese, haraka, kaelustuvi või orava mahajäetud pesas, harvem puuõõnes, üksnes erandjuhtudel maapinnal.
Pesas on 4–5, headel hiireaastatel 7–9 muna ja kurn on täis aprillis. Haudeaeg kestab 25–30 päeva ning pojad kooruvad mai keskpaigas. Kuuvanuselt pojad lennuvõimestuvad ja lahkuvad pesast.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/16/11577846t1heeb3.jpg)