Eakas prantslanna jäi Esimese maailmasõja lõpu mälestussündmusel Põhja-Prantsusmaal Compiègne’is fotole ja videole koos Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni ja Saksa kantsleri Angela Merkeliga.
VIDEO Prantslanna Saksa kantslerile Angela Merkelile: Teie olete proua Macron?
100-aastane naine andis kätt nii Macronile kui Merkelile, kelle kohta märkis, et tema on proua Macron, teatab theguardian.com.
«Vous êtes Madame Macron?» (Teie olete proua Macron?),» pöördus valget kootud mütsi ja salli kandnud naine Merkeli poole.
Merkel ütles naisele saksa keeles: «Ich bin die Kanzlerin von Deutschland» (Olen Saksamaa kantsler) ja kui naine aru ei saanud, ütles Merkel prantsuse keeles «Je suis la chancelière Allemagne».
Naise näost oli näha, et ta vist ei saanud aru ka siis, kui Merkel ütles prantsuse keeles, et ta on Saksa kantsler.
Prantsuse presidendil pakkus see intsident nalja ja ta ei varjanud seda.
Eakas naine oli Compiègne’i mälestussündmusel aukülalisena kui Esimese maailmasõja lõpuga sama vana isik.
100-aastane naine oli väga õnnelik, et sai Emmanuel Macroniga kätt suruda.
«Härra Macron! See ei ole võimalik. Väike vana naine nagu mina andsin vabariigi presidendile kätt. See on suurepärane, lausa fantastiline. See toob pisarad silma,» teatas prantslanna.
Macroni kaaskondlane teatas siis, et eakas naine saab 12. novembril 101-aastaseks. Prantsuse president tegi ettepaneku teha foto, millel oleksid lisaks naisele ka tema ja Merkel. Macron suudles pärast foto tegemist naist põsele.
«See on suurepärane, tänan Teid, härra president. Olen järgmisel aastal ka siin kohal,» lisas naine.
Macron sõnas naisele, et ta tuleb ka järgmisel aastal, tal on tema pärast hea meel ja ta soovib palju õnne talle sünnipäevaks.
Pärast seda liikusid Macron ja Merkel oma saatjatega edasi.
Esimene maailmasõda kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918.
Sõja ajendiks oli Austria ertshertsogi ja Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Bosnia serblasest vandenõulase Gavrilo Principi poolt 28. juunil 1914 Sarajevos.
Austria-Ungari esitas selle tõttu Serbiale ultimaatumi, tekitades Euroopas poliitilise kriisi, mis viis sõjani.