Nüüd on selge: miks tekivad vandenõuteooriad ja miks me neid usume?

Tänases «Hommikus!» oli üheks saatekülaliseks Avo-Rein Tereping, kellega arutleti selle üle, miks vandenõuteooriad tekivad ning miks inimesed neid usuvad?

Hommikusaates tõstati ka küsimus, millised teooriad on tänavapäeval kõige levinumad. «Raske mõõta, mis see kõige levinum on, sest need klassikalised (nt kaksiktornid) on endiselt veel elus,» sõnas saatekülaline Tereping.

«Kuna Trump ja Putin, kelle säuts ja piuks ja kasvõi duširuumis käimine võiks maailma  mõjutada, siis need on tõepoolest võib-olla sellised, mida arutatakse ja kui vaadata näiteks internetis ringi, siis seal on nii palju tõestusi igasuguse asja jaoks. Kui sa hakkad uskuma, siis nii ongi,» lisas ta.

Miks siis ikkagi need vandenõuteooriad tekivad? «Ajastul, kus infot on palju, tekivad niisugused asjad. Rahuajastu, aga pingeid on ometi, see tekitabki uskumusi, et kõik ei ole korras. Kusagil on mingi karvane käsi, mis meid juhib ja sunnib - me ei tea seda, aga me oleme kõik selle meelevallas. See on üldine maailmavalitsejate grupi teooria,» kommenteeris Tereping.

Miks inimesed neid usuvad? «Kui tekib üks kahtleja, kes väga veenvalt räägib ja kes näitab ette mingisuguse pisikese fakti, mis on tema asja tõestus,» kirjeldas Tereping, kuidas inimestevaheline suhtlemine mõjutab seda palju ning kuidas sellist inimest seeläbi ka kuulatakse. Lähtutakse põhimõttest, kes teeb kõvemat häält, tema piuks kostab kaugemale.

Samuti tõi ta välja, et vandenõuteooriate levitajatel ei ole kohustust tõde välja selgitada, sest hiljem ei saa mitte keegi neid ei karistada ega võtta vastutusele, kui nad on udu ajanud.

«Kui on tekkinud mingisugune vandenõuteooria, ja kes siis alguses on sellesse uskunud, neil on pärast väga raske öelda, et see kõik oli jama, sest kas ma tõesti nii loll olin, et ma uskusin. Siis sa hakkadki otsima tõestusi, et see on tõene,» selgitas Tereping seda, kuidas vandenõuteooriad edasi elavad.

Tagasi üles