:format(webp)/nginx/o/2018/11/08/11558990t1hd62e.jpg)
USAs anti 2001. aastal välja biograaf Michael Munni raamat «John Wayne: The Man Behind the Myth» (John Wayne: mees müüdi taga), mille kohaselt tahtis Nõukogude Liidu diktaator Jossif Stalin Hollywoodi vesterni- ja sõjafilmide staari John Wayne’i ta kommunismivastase hoiaku tõttu salamõrvata.
Stalini arvates oli Wayne nii mõjuvõimas, et tema tapmine oleks aidanud kahandada Hollywoodi filmitööstuses 1940. – 1950. aastatel levinud kommunismivastast hoiakut, teatab thevintagenews.com.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/08/11559004t1h6e0b.jpg)
Raamatu autori Michael Munni, kes intervjueeris raamatu jaoks nii Wayne’i kui teisi Hollywoodi suurkujusid, sõnul kartsid ameeriklased pärast Teist maailmasõda kommunismi levimist ning selle tõttu hakati USAs 1950. aastatel jälitama ja arreteerima neid, keda kahtlustati kommunismi ja kommunistide toetamises.
Selle kampaania algataja oli poliitik Joseph McCarthy, kelle arvates üritas Nõukogude Liit levitada kommunistlikke ideid ka USAs, tehes seda näiteks filmide ja raadio kaudu.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/08/11559006t1h2a72.jpg)
Wayne toetas McCarthyt ja oli avalikult kommunismi vastu, mille tõttu sai temast Stalini huviobjekt.
USAs loodi USA kongressi alamkoja, esindajatekoja juurde juba 1938. aastal The House Un-American Activities Committee, mis oli kommunistide vastu võitlemise komisjon. Selle komisjoni ohvriks langesid väga erineva taustaga ja erinevatel elualadel tegutsenud inimesed.
Kommunismis kahtlustatavatest enamik vabastati süüdistusest, kuid neile jäi siiski märk külge, mis kahjustas nende mainet ja takistas neil edukas olla. See käis ka Hollywoodi näitlejate kohta.
Nii Hollywoodis kui väljapool seda kritiseeriti John Wayne’i, et ta seda «nõiajahti» toetab, sest inimesed, keda kahtlustati, ei olnud kommunistid ega ohustanud USAd.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/08/11559002t1h919a.jpg)
USA ajakirjandus tõstis esile, et Wayne oli tegelikult agrpüks, kuna ta ei osalenud Teises maailmasõjas nagu näiteks näitleja Jimmy Stewart, kes oli eesliinil ja sai oma vapruse eest medali.
Raamatu kohaselt üritas Wayne Teise maailmasõja ajal mitmel korral USA armeega liituda, kuid võimud pidasid teda tähtsaks propaganda edastajaks ja ta surm oleks jätnud tühimiku.
Wayne sai pärast sõda teada, et ta oleks võetud vastu Strateegilise Teenistuse Ametisse (OSS), mis oli USA Luure Keskagentuuri (CIA) eelkäija. Hollywoodi produtsendid peitsid Wayne’i eest OSSi teenistusse võtmisest teavitava kirja.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/08/11558997t1hd7c6.jpg)
Stalini arvates oli oli poliitiliselt aktiivne Wayne ohtlik vaenlane, olles mõjukas nii ekraanil kui väljapool seda.
1951. aastal oli Stalin muutunud nii paranoiliseks, et saatis kaks KGB agenti USAsse John Wayne’i tapma. Nad läksid filmistuudiosse Warner Brothers, kus asus Wayne’i kontor.
Munni andmetel ei jõudnud nõukogude agendid Wayne’ile midagi teha, sest CIA agendid tabasid nad ja venelased tunnistasid üles, mida nad tegema olid tulnud. Nad palusid USAs asüüli, kuna Nõukogude Liitu tagasi minnes oleks nad kas saadetud sunnitööle või tapetud.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/08/11559000t1h9e39.jpg)
Wayne’i elulooraamatu autori Munni andmetel üritasid nõukogude võimud pääseda Wayne’ni ka USA vasakpoolsete abil, kuid staari dublandid said teada ja takistasid seda.
Munn tegi Wayne’iga 1974. aastal intervjuu, milles näitleja rääkis talle, et 1966. aastal külastas ta Vietnami, kus käis USA sõdurite moraali tõstmas ja snaiper tulistas teda. Staari arvates oli see keegi ameeriklane, kes tegutses Nõukogude Liidu heaks.
Raamatu kohaselt toimus Nõukogude Liidu suhtumises John Wayne’i pööre kui pärast Stalini surma 1953 sai seal võimule Nikita Hruštšov. Nõukogude uus riigijuht oli Hollywoodi filmide ja John Wayne’i suur fänn.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/08/11559011t1h65c8.jpg)
Hruštšov külastas 1959. aasta septembris USAd, kus kohtus president Dwight Eisenhoweri ja teiste poliitikutega, kuid ka Wayne’iga.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/08/11558991t1hb046.jpg)
Hruštšov oli siis Wayne’ile tunnistanud, et Stalin andis käsu ta tappa ning kui tema võimule sai, siis ta tühistas Stalini käsu.
Kuigi Wayne pääses Stalini salamõrvarite käest, kaotasid paljud selle diktaatori käsul elu. Kõige kuulsam on juhtum bolševikust revolutsionääri Lev Trotskiga, keda Stalin pidas oma vaenlaseks. Trotski elas eksiilis Mehhikos, kus salamõrvar ta 21. augustil 1940 tappis, lüües talle kirkaga pähe.
John Wayne (sünninimega Marion Robert Morrison) 26. mai 1907 Winterset, Iowa – 11. juuni 1979 Los Angeles, California) oli USA näitleja, kes mängis rohkem kui 100 filmis.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/08/11558999t1h6ea7.jpg)
Wayne mängis 1930. aastatel mitmetes filmides kõrvalrolle, ta karjäär sai hoo sisse 1939. aasta filmiga «Stagecoach» (Postitõld).
1969. aastal pälvis ta osatäitmise eest filmis «True Grit» (Tõeline visadus) meespeaosa Oscari.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/08/11558998t1h8f2f.jpg)
Teda tuntakse veel näiteks filmidest «Red River» (Punane jõgi, 1948), «The Searchers» (Otsijad, 1956) ja «The Man Who Shot Liberty Valance» (Mees, kes tulistas Liberty Valance’i, 1962). Ta viimane osatäitmine oli 1976. aasta filmis «The Shootist» (Laskur).
:format(webp)/nginx/o/2018/11/08/11558990t1hd62e.jpg)
John Wayne oli kolm korda abielus ja tal oli seitse last, kellest kaks on nüüdseks surnud.