Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Perenõustaja Kärt Kase: miks petetakse kaaslast, lagunevad abielud ja kärgpered ei toimi (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Elu24 tegi intervjuu psühholoog-pereterapeut Kärt Kasega, kellega räägiti abiellumisest, lahutustest ja peresuhetest. Miks suhted ei püsi ja millised on peamised suhtemürgitajad? 

Statistika kohaselt lahutatakse Eestis pooled abielud. Lahutusprotsent on suur ja nii tekib küsimus, miks inimesed üldse abielluvad?

«Ma arvan, et mingi romantiline mõõde on seal ikka juures. Kui me armastame teineteist, siis me võiksime seda näidata ka maailmale,» sõnas populaarse suhtekäsiraamatu «Kuidas hoida armastust» autor Kärt Kase. «Ja ühtlasi on see rituaal ja sümbol, et nüüd me oleme kahekesi koos, ja nüüd me ei ole enam teistega koos,» lisas Kase. Kuid põhjuseid abiellumiseks on veel.

«Kui lapsed on tulemas, siis kindlasti soovitakse abielluda. Siis on kindlam, võib-olla ka ühine nimi. Kindlasti mõnel inimesel ka pragmaatilised põhjused, sest juriidilisi asju on kergem ajada. Ma arvan, et Eestis on suhteliselt vähe korraldatud abielusid,» selgitas Kase.

Kuid ühel hetkel võib kõik kokku kukkuda ja inimesed lahutavad. Miks?

Kärt Kase: «Ma arvan, et üldistades on sellel kaks poolt. Esiteks see, kui ei ole suhteliimi, mis inimesi omavahel seob. Näiteks see, et me räägime omavahel: oma mõtetest, hirmudest, lootustest. Me teeme koos asju, mis on toredad, ja mis meile mõlemale meeldivad. Kindlasti ka füüsiline pool, ja üks asi, mis on minu arvates oluline, on koos unistamine.»

«Ja teiselt poolt võib olla suhtemürgitajaid ka piisavalt. On see siis suhte halvustamine, teisega mitte arvestamine, vihapursked. Need kaks poolt: on vähe, mis seob; ja see, mis mürgitab,» selgitas Kase.

Tänapäeva moodne perekond on kärgpere, milles võib olla raske hakkama saada. See tekitab küsimuse, kas kärgperes on võimalik õnnelikuks saada?

Kärt Kase arvab, et on, aga siin on üks aga. «Kärgpere tekkimine ise on juba seotud ühe pere lõppemise ja leinaga, nii et see vundament on natukene kurblik. Kuigi suured inimesed on kellegi teise enda jaoks leidnud, siis laste jaoks on see tihtipeale ikkagi kurb sündmus, mida nad elavad kaua üle, vaatamata sellele, et nende vanemad on edasi liikunud,» ütles ta.

Kase selgitab, et sündmusele «lisab õli tulle» ka see, kui vanemad ütlevad lastele, et oleme nüüd õnnelikud ja tublid, aga lapsed ei saa oma pärisvanemate lahkuminemise leinast üle ning nemad ei suuda edasi liikuda. «Nad peavad selle kurbuse siis alla neelama või maskeerima rõõmuks,» täpsustas Kase.

Kase selgitas, et eduka suhte hoidmiseks tuleb peale «liimi» ka teada, mis on partneri jaoks kolm peamist suhtevajadust ja neid rahuldada. «Kui me seda ei tee, siis on oht, et suhe laguneb, või tekib suhtesse keegi kolmas,» ütles ta.

Suhete lagunemiseks on põhjuseid palju, üks nendest on kommunikatsioon. «Me kas ei räägi või me räägime haavavalt. Kindlasti on suhete purunemise põhjuseks ka alkoholiteema või siis mõned muud sõltuvused. Samuti esineb palju petmisi ja kui juba on petetud, siis sellest taastuda on väga-väga raske,» avaldab perenõustaja ja lisab, et petmisest taastumine on raske töö mõlemale ning tihtipeale ei suudeta seda teha. 

Suhteteooria seisukohalt on inimestel kümme põhjust, miks nad suhtes on. Kärt Kase tõi välja, et inimesed petavad suhtes olles oma partnerit, kui nendest kümnest vajadusest jääb rahuldamata kolm kuni viis. Inimene ei taha suhet lõpetada, sest mõned suhtevajadused partner rahuldab, aga mitte need kõige tähtsamad. «Puuduoleva saab ta kuskilt mujalt,» sõnas Kase ja lisas, et petmine aitab mõnes mõttes ka oma suhet hoida.

Kärt Kase arvates ei ole homoseksuaalsetes suhetes pere seisukohast probleemi, sest lapse vajadused on universaalsed. «Lapsed vajavad tähelepanu, armastust, hoolivust, ärakuulamist, mõistmist ja seal ei ole seksuaalse orientatsiooniga mitte mingit pistmist,» selgitas Kase.

«Pluss, inimesed kardavad tihti, et homopaaridel tulevad homolapsed, siis see ei ole kinnitust leidnud. Mina ei ole kuulnud, et see on kuidagi tõestatud. Nii et seda hirmu meil ei tohiks ka olla. Kui me võtame selle, kui palju meil on hoolitsuseta lapsi, siis miks mitte anda võimalus samasoolisele paarile laps kasvatada,» lisas perenõustaja.

Pereterapeut tõi välja, et enne kui inimesed oma abielu lahutavad, peavad nad olema kindlad, et see otsus on tehtud nii südame kui mõistusega. «Mitte emotsiooni põhjal, et mul on nüüd nii halb, mul sai karikas täis ja ma lähen ära. Vahest on nii, et kui emotsioon lahtub, siis tekib vajadus või tahtmine tagasi minna, aga siis saab miski takistuseks, näiteks uhkus,» sõnas Kase.

«Samas on meie kultuuriruum ka selline, et kui sul ei ole koos hea olla, siis on täitsa aktsepteeritav lahku minna ja kui sa otsustad südamega, et sul on selles suhtes halb, näiteks sa tunned, et sind alandatakse või halvustatakse või pidevalt kritiseeritakse, siis ei pea seda taluma. Kui sa ei oska seda muuta, siis ei pea seda taluma,» lisas Kase ja ütles, et sellistel puhkudel on väga tähtis näiteks terapeudi kui kõrvaltvaataja pilk, et teha mõistusega kindlaks, kuidas sinna etappi jõutud on.

Kärt Kase märkis ära ka, et kui suhete lagunemisel muretsetakse selle pärast, et lapsed võivad väga haiget saada, siis pikaajalised uuringud on näidanud, et lahutatud peredest pärit lapsed on täiskasvanueas sarnased inimestega, kes pärinevad peredest, kus vanemad on koos. Kase täpsustas, et uuringutulemused näitavad, et paar ei peaks laste pärast koos jätkama, eriti siis, kui peres on suured tülid.

Psühholoog ja pereterapeut Kärt Kase ütles lõpetuseks, et suhe ja abielu on täiesti kindlalt töö. «Ma olen nõus, et see ei peaks olema selline töö, kus sa kogu aeg tunned, et sa võitled tuuleveskitega, aga kindlasti peaks vähemalt korra nädalas mõtlema selle peale, mis seisus mu suhe on, mis ma saaksin teise heaks teha, et teda rõõmustada, mida ta võiks mult vajada. See kõik on väga oluline,» sõnas Kase lõpetuseks.

Tagasi üles