Arheoloogid: Giza Suure püramiidi ehitamisel kasutati huvitavat kaldteesüsteemi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
7. november 2018, 11:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/07/11555062t1h93f6.jpg)
Egituses Giza platool ja teistes paikades asuvad püramiidid on arheoloogidele ja egüptoloogidele aastakümneid huvi pakkunud, kuna nende ehitamise saladust ei ole seni suudetud lõpuni lahendada.
Nüüd leiti vana kivimurd, mida kasutati sajandeid tagasi püramiidide ehitusmaterjali saamiseks ning sealt leiti viiteid, mis andsid suurte kiviplokkide liigutamise kohta uut informatsiooni, edastab news.com.au.
Giza Suurt püramiidi ehk Cheopsi püramiidi, mis ehitati umbes 4500 aastat tagasi, peeti antiikajal üheks maailmaimeks. Selle ehitamist on selgitatud mitmel viisil, nüüd arvatakse, et 25 – 80 tonni kaaluvate kivide liigutamiseks kasutati tõusvat rampi ehk kaldteed ja tugevast puidust poste. Mõlemal pool rambi kõrval olid trepid, millel kiviliigutajad liikusid. Kivikamaka all oli puidust kelk, mille küljes olid jämedad köied. Köied tõmmati ümber postide ja need moodustasid omalaadse rihmrataste stiilis süsteemi, aidates raskeid kive liigutada.
/nginx/o/2018/11/07/11555117t1h0403.jpg)
Suur püramiid koosneb umbes 2,3 miljonist kiviplokist, nõudes palju lihasjõudu ja koordineeritud koostööd. Arheoloogid leidsid iidsest Hatnabi kivimurrust 20-kraadise ja kolme meetri laiuse rambi jäänused. Varem arvati, et vanad egiptlased suutsid ehitada vaid kümnekraadist rampi.
/nginx/o/2018/11/07/11555119t1hf71d.jpg)
Briti Liverpooli ülikooli arheoloogi Roland Enmarchi sõnul oli neile iidse kaldtee juures kõige suuremaks üllatuseks trepid ja üsgavad augud, kus kunagi olid puidust postid. Süsteem töötas selliselt, et töölised tõmbasid köie ja postide abil kivilahmakat ülespoole. Mõlemalt poolt tõmmati kivi korraga ja seda tegid mõlemal pool mitu kahemehelist meeskonda.
Prantsuse Orientoloogia Instituudi arheoloogi Yannis Gourdoni sõnul võidi Suure püramiidi ehitamiseks võtta kive Hatnabi kivimurrust, kust nüüd iidne ramp leiti. Ka seal kasutati rampi kivide liigutamiseks.
Teadlaste sõnul oli neil raske püramiidide ehitamise saladust lahendada, kuna pärast püramiidi valmimist ramp lõhuti. Seega ei saa öelda kindlalt, et seda süsteemi kasutati ka teiste Giza platoo püramiidide ehitamisel.
«Saame olla kindlad selles, et seda kasutati Suure püramiidi ehitamise ajal,» lisas briti arheoloog Roland Enmarch.
Ta jätkas, et kivimurdu uurides oli nende eesmärk leida jooniseid ja kirjutisi, mis viitaksid püramiidi ehitamisele, kuid nad komistasid rambile, millest olid alles astmed ja postiaugud, kuhu mahtusid poolemeetrise diameetriga puidust postid.
/nginx/o/2018/11/07/11555124t1hdd9e.jpg)
Arheoloogide arvates sai seda iidset rambisüstemei kasutad kahel viisil ehk kivikamakat sai liigutada nii üles kui alla. Kivimurrus tuli liigutada kive alla, püramiidi puhul aga üles.
Cheopsi püramiid, ka Giza suur püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse valitseja Cheopsi (Hufu) järgi.
Cheops (Hufu) lasi selle ehitada umbes 2551–2471 eKr. Kairo lähedasel Giza platool asuv püramiid on Egiptuse püramiididest suurim ja maailma kõrgeim püramiid. Valmimisel oli selle kõrgus 146 meetrit, praegu on 137 meetrit.
Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on neist ainuke, mis on tänapäevani säilinud.
/nginx/o/2018/11/07/11555071t1hf59c.jpg)