Nädalalõpp
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On esmaspäeva hommik, pikk nädal ootab ees,
ma olen selles ringis, kõik läheb sama teed.
Teisipäeva lõunaks on mul tõsine rutiin,
ma hüüan mõttes appi, ma tahan ära siit.
Kolmapäev venib kui tipptunni tramm,
siis neljapäev lõpuks on käes,
astuda jäänud vaid viimane samm ja nädalalõppu ma näen.
Sest täna rokin väljas,
muredest tühi on terve linn.
Ma elumeres möllan
ja endaga kaasa nüüd tõmban sind
sest elu pole ootused,
vaid lõputud võitlused,
purunenud lootused,
ning ammu ununend tõotused.
Nüüd võtan veidi aega, et sõpradega siin
tunda kõigest rõõmu, kuni vastu tuleb piir.
Nüüd soovin olla vaba ning vaadata mis saab,
sest hommikul vara ei pea ma ärkama.
Kolmapäev venis kui tipptunni tramm,
oli neljapäev lõpuks siis käes,
astuda jäi vaid mu viimane samm,
ka mööda sai reedene päev.
Sest täna rokin väljas,
muredest tühi on terve linn.
Ma elumeres möllan
ja endaga kaasa nüüd tõmban sind
sest elu pole ootused,
vaid lõputud võitlused,
purunenud lootused,
ning ammu ununend tõotused.
Sest täna rokin väljas
Ma elumeres möllan
Sest täna rokin väljas (sest täna rokin väljas)
muredest tühi on terve linn.
Ma elumeres möllan (ma elumeres möllan)
ja endaga kaasa nüüd tõmban sind
sest elu pole ootused,
vaid lõputud võitlused,
purunenud lootused,
ning ammu ununend tõotused.