Must mees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siis, kui on sügistaevas sompus ja hall,
suits igast korstnakühmust looklema poeb.
Leek laulab lõbusasti pliitide all,
toad on nii hubased ja kõigil on soe.
REFR.:
See on nii,
see on nii –
selle eest
kannab hoolt üks ametmees.
Tuttavaks minule on saanud see mees,
vööl on tal tahmakulp ja seljas on luud.
Ust juba ülepäeva lahti tall’ teen –
läikima kulunud meil ahjude suud...
REFR.:
See on nii,
see on nii –
selle eest
kannab hoolt üks ametmees.
Must on ta küll, kuid see ei häiri, oh ei!
Meel on tal rõõmus, süda kuldne ja hea.
Muud pole sellest, et ta tihti käib meil –
puhtaks vaid põse pärast pühkima pean...
REFR.:
See on nii,
see on nii –
selle eest
kannab hoolt üks ametmees.
See on nii,
see on nii –
kõige selle eest,
kõige selle eest
kannab hoolt üks mees,
üks mõnus mees...