/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/11/01/11541021t1h5b53.jpg)
Poliitikast tagasitõmbunud Kristiina Ojuland rääkis «Pealtnägijas», et kui surrogaatemadus oleks olnud lubatud, siis ta oleks võinud surrogaatema abil lapsi saada.
Kristiina Ojuland: oleks surrogaatemadus lubatud olnud, siis ma oleksin võinud lapsi saada (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Surrogaatemaduse teema kerkis üles siis, kui tekkis arutelu selle üle, kas Ojulandi moodustatud Rahva Ühtsuse Erakond oleks pidanud EKRE-ga neli aastat tagasi kokku minema. Ojuland selgitas, et kuigi tema erakonna ja EKRE vahel on palju teemasid, kus nad samamoodi mõtlevad, siis surrogaatemadus üks nendest pole.
EKRE poliitikud peavad teise ema üsa laenamist lapse saamiseks sisuliselt inimkaubanduseks, kuid Ojulandil, kellel endal lapsi pole, on see teema pikalt südamel.
«Ma olen selle teemaga tegelenud ja ma olen seda ka öelnud, et kui Eestis oleks surrogaatemadus olnud lubatud, siis ma oleksin võinud surrogaatema abil lapsi saada,» ütles Ojuland MENU vahendusel.
Isegi RÜE programmis on sees, et surrogaatemadus on üks lahendusi Eesti demograafiliste küsimuste lahendamisel. «Ja no mina näen täna ja ka minu erakond näeb täna seda sellisena, et surrogaatemadus peaks olema lausa riiklikult toetatud. Mitte et ta oleks inimkaubandus, nagu seda praegu siin deklareeritakse, vaid pigem vastupidi, seda tuleb näha positiivse võimalusena Eesti kodanike arvu kasvatamiseks,» põhjendas Ojuland.