Viljandi kultuuriakadeemia pärimusmuusika lektor ja üldsusele tuntud kui ansambli Curly String liige Villu Talsi räägib, kuidas ta leidis tee rahvamuusikani ja miks see kõik nii nauditav tema jaoks on.
Villu Talsi pärimusmuusikast: See on nagu kullaauk, võta ja tarvita!
Kuidas leidsid tee pärimusmuusika juurde?
Minul oli õnn juba lastemuusikakoolis õppida vahva pillimehe Jaanus Põlderi käe all, otseselt ma rahvamuusikat ei valinud, pigem tahtsin mängida seda muusikat ja nii ägedalt, kui tegi seda õpetaja, seega innustas eeskuju, nagu see pärimuses ja üdse kultuuris käib. Keegi laulab nii kaunilt või sõidab lumelauaga nii ägedalt, et sa tahad ise ka seda proovida ja õppida.
Mida annab tänase õppevormi mõttes arendada, et selle ala õppimine noortele veelgi paeluvam oleks?
See on ka Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias peamiseks prioriteediks. Inimesi õpetavad ikka inimesed ja ehkki meil on võimalik teha virtuaaltunde, Skypetunde, videotunde ja kõike muud (ja vahel, kui olen tuuril, peabki videotunni tegema), siis kesksel kohal ikka tunnid elavate eekujudega. Ja juba praegu näen, kuidas tudengid saavad õige pea oma hoo sisse, näiteks koosneb viimase aasta üks innukamaid ja tõesti noort ja värsket energiat edasi kandev Mandotrio minu õpilastest ja väga uhke tunne on sellele mõelda.
Miks rahvamuusika temaatika Sinu jaoks oluline on?
Ega ma ainult pärimusmuusika purist ka ole, olen ikka rokki ja jazzi ja muud sellist kah teinud ning needki on ju omaette pärimused oma kõla, stiilitunnuse, tõekspidamiste ja ka elutunnetusega mida põlvkondade kestel on inimeselt inimesele edasi antud. Kuid pärimusmuusika on vast erilisem, kuna ta on maalähedasem ja tihtipeale eluline, kuidagi inimlikult loomulik ja hingelähedane. Ja muidugi ikka pagana lõbus ja nauditav.
Mida pärimusmuusika tundmine ja oskuste edasikandmine ühiskonnale annab?
Pärimusmuusika läbi õpid rahvast tundma, oma kodukoha inimesi ja nende eelkäijaid ja nende kombeid ning hakkad nägema seoseid, miks meie inimesed on niisugused nagu nad on, kuidas nende kultuur on läbi aja niisuguseks kujunenud. See teadmine annab kindlustunde, et ka minul on koht selles põlvkondade vaheldumises ja väärtuste ning teadmiste hoidmises, kasutamises ja edasi andmises. Pärimuses on palju tarkust, huumorit, rõõmu, põnevust, mida aastasadade jooksul korjatud ja edasi arendatud. See on nagu kullaauk, võta ja tarvita!