NO99 TEATRI HIILGUSE JA LANGUSE ÜLEVAADE: «Savisaare» lavastus, Ojasoo peksujuhtum ning ülikallis EV100 aastapäevafilm
/nginx/o/2018/11/08/11556859t1h17c5.jpg)
31. oktoober 2018, 15:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/31/11538920t1h4cec.jpg)
NO99 teatas täna, kolmapäeval, et lõpetab tegevuse - ligi 13 aastat rahvast teatrikunstiga kostitada jõudnud teater jääb meelde nii oma julgete lavatükkide kui ka suurte skandaalidega.
- NO-TEATRI SUURIMAD SKANDAALID LÄBI AEGADE:
NO99 teatri kunstiline juht Tiit Ojasoo läks kaastöötajale kätega kallale
Teater NO99 kunstilise juhi ja direktori Tiit Ojasoo kohta algatati 2016. aasta jaanuaris kriminaalmenetlus noore näitlejanna kallal vägivallatsemise pärast.
Vägivallaintsident leidis aset 14. jaanuaril, kui Ojasoo läks jõuga noore alluva kallale. Prokuratuur alustas juba järgmisel päeval menetlust kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel. Kriminaaluurimine Tiit Ojasoo suhtes lõppes toona lepitusmenetlusega.
Ojasoo astus ametist tagasi ning juhatus nimetas uueks liikmeks Eero Epneri. Teater NO99 loomingulise juhina jätkas aga Ene-Liis Semper ning Tiit Ojasoo jätkas teatris tööd sedapuhku edasi lavastajana.
«Kuuuurija»: NO-teatri juht Tiit Ojasoo võttis Baskinilt üleöö teatri ära
Möödunud veebruaris tõi «Kuuuurija» ekraanile skandaalse loo, kuidas Eino Baskin teatrist väidetavalt tänavale tõsteti.
Baskini lesk Veera Tolli-Baskin rääkis saates NO-teatri juhist ja ka sellest, kuidas Eino Baskin ligi 20 aastat oma teatrile kodu otsis. Ja kui ta lõpuks selle hoone leidis ja teatriks ümber ehitas, tuli Tiit Ojasoo ja võttis selle nahaalselt Eino Baskinilt ära.
Samuti meenutas naine, et juhtunu mõjus Baskinile raskelt. «Ta elas meeletult üle seda oma näitlejate pärast. Ma tookord ehmatasin, et Eino sureb mu käte vahel,» sõnas Veera toona.
Kultuuriminister Indrek Saar kommenteeris asja omalt poolt nõnda: «Tol hetkel tehtud otsused tulenesid sellest, et teater oli sügavalt miinuses. Teatri koosseisu oli vaja oluliselt vähendada, et teater saaks uuesti finantsvõimeliseks ja jõuaks, et maksta oma arved.»
Tiit Ojasoo Eesti Vabariigi aastapäeva kontserdi lavastajana
President Kersti Kaljulaid sai tänavu, enne presidendi vastuvõttu, 104 allkirjaga avaliku kirja, milles taunitakse 2016. aastal näitlejanna kallal vägivallatsenud NO99 lavastaja Tiit Ojasoo kaasamist EV100 aastapäeva vastuvõtu kunstilise programmi loomisse.
Ojasoo kaitseks astus toona üles kultuuriminister Indrek Saar, kes kinnitas «Aktuaalsele kaamerale», et vägivallale õigustust pole ja see on nulltolerantsi teema, kuid leidis, et ühiskond peab oskama ka andestada.
Teater NO99 aastapäevafilmi tegemine oli kallis
Enne kui film rahva ette jõudis, tekitas see juba taas pahameeletormi, sest oli kulukas: tervelt 300 000 eurot. Juba ainuüksi filmi tegemisele kulus 170 000 eurot.
Ent NO-teatri sõnul olid suuremad kuluartiklid veel ka järgmised: ERMi maja ümberehituskulud ehk tehnika ja dekoratsioonide rent ja paigaldus (ca 65 000 eurot), vabariigi aastapäeva vastuvõtu õhtused esinejad (ca 9000 eurot), majutus ja transport (ca 4000 eurot), ERMi maja ümbrust kaunistanud 100 lõket (ca 5000 eurot).
NO99 aastapäevafilm lõhestas tuntud kultuuriinimesed kahte leeri
Teater NO99 tehtud 24. veebruari presidendi vastuvõtu film lõhestas inimesed jälle kaheks vastandlikuks leeriks – ühed olid filmi suhtes karmilt kriitilised, teised kiitsid taevani.
Näiteks Kadri Kõusaar lähtus professionaalsest vaatepunktist ning pani asjad paika, miks ei meeldinud: «Labasel põhjusel, et teostus oli nõrk (kuigi idee iseenesest hea, ja ka kasutatud muusika hea). Aga kui tehti film, davai, arvustamegi seda kui filmi. Ja mis meil siis on? Karaktereid ja lugu pole, nadi kaameratöö (kuigi muidu hea operaator, aga ju pole teda osatud juhendada); kõik näib kuidagi kiirustades ja lohakalt tehtud, näitlejad mängisid «teatri kõlaga» jne.»
Samas oli filmil ka omajagu toetajaid. Disainer ja kirjanik Tõnu Kaalep kirjutas Sandra Jõgeva postituse kommentaaris: «Ei viitsi vaielda, geniaalne ehk polnud, aga väga hea küll. Me unustame ära, millist pateetikat, kitshi ja jama kõrvuti kvaliteetse igavusega eelmistel aastatel pakuti...»
Loe sellest rohkem SIIT!
Teatrikülastajate langus
Ametliku statistika järgi on olnud tänavune NO-teatri saalide täituvus 60 protsenti, ent Postimees kirjutas tänavu maikuus, et tegelikkuses on saalid olnud ilmselt veelgi tühjemad.
Sel kevadel lõpetati ka kohviku töö ning koondati töötajaid. «Suurusjärguna on kärpimisel 15 inimese töökohad, kellest pooled on seotud meie kohvikuga ning ülejäänud teatri tehnilise, halduse ja administratiivse poolega,» kirjutati toona teatri Facebooki lehel.
- NO-TEATRI SÄRAVAMAD LAVASTUSED
«NO46 Savisaar»
Vormilt antiiktragöödiast mõjutatud muusikali nimi viitab Eesti poliitikule Edgar Savisaarele, kuigi tegelikult polnud lavastus otseselt temast.
See tuli lavale vahetult enne 2015. aasta riigikogu valimisi, viimane etendus toimus valimispäeva õhtul. Seetõttu pälvis muusikal eriti suurt tähelepanu ajakirjanduses ka väljaspool tavapärast kultuuriajakirjandust.
«NO75 Ühtne Eesti Suurkogu»
«Ühtne Eesti» oli Teater NO99 loodud fiktiivne poliitiline liikumine, mida suur osa avalikkusest käsitles reaalse poliitilise jõuna. 24. märtsil 2010. aastal toimunud pressikonverentsil teatas Teater NO99, et pärast kaks ja pool aastat toimunud kohtumisi erinevate inimestega, kes on kursis Eesti poliitika telgitagustega, on otsustatud korraldada 7. mail 2010 liikumise «Ühtne Eesti» suurkogu 7200 pealtvaatajale.
44 päeva jooksul, mis jäid pressikonverentsi ja suurkogu vahele, pööras avalikkus «Ühtsele Eestile» erakordselt suurt tähelepanu. Suurtes päevalehtedes ning uudisteportaalides ilmusid igal nädalal juhtkirjad, arvamuslood, analüüsid ja uudisnupud, liikumise juhte Tiit Ojasood ja Ene-Liis Semperit kutsuti tele- ning raadiosaadetesse, oma arvamust avaldasid parlamendisaadikud, poliitikud, arvamusliidrid, intellektuaalid, kolumnistid jne. Mida lähemale jõudis 7. mai, seda enam küsis avalikkus, kas sünnib uus erakond või mitte.
Tähelepanuväärsed ja ühiskondlikult laiemat kõlapinda põhjustanud lavastused on veel ka näiteks «NO83. Kuidas seletada pilte surnud jänesele» ja «NO72. Rise and fall of Estonia» jt.
Teater on osalenud arvukatel välisfestivalidel Austrias, Saksamaal, Venemaal, Leedus, Hollandis, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Slovakkias, Šveitsis ja Poolas.