:format(webp)/nginx/o/2018/10/31/11538547t1hba5c.jpg)
80 aastat tagasi tekitas näitleja Orson Welles USAs paanika, kui edastas raadiokuuldemängu abil libauudise marslaste invasiooni kohta.
Video: 80 aastat tagasi tekitas Orson Welles marslaste libauudisega paanika. Kas selline asi on võimalik ka tänapäeval?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda kuuldemängu kuulnutest suur osa arvas, et see on tõsi ja nad helistasid politseisse, kuid oli ka neid, kes üritasid marslaste eest põgeneda, teatab livescience.co.uk.
:format(webp)/nginx/o/2018/10/31/11538626t1hedc7.jpg)
Wellesi raadiolavastuse aluseks oli kirjanik H G Wellsi kuulus ulmeromaan «The War of the Worlds» (Maailmade sõda).
Mercury teatri ja raadiokanali CBS koostöös valminud 1938. aasta raadiolavastuse stsenaariumi kohaselt ründasid marslased inimkonda ning «rohelised mehikesed» saabusid New Jersey ülikoolilinna Princetoni lähedasse väikelinna Grover’s Milli.
Welles kehastas selles lavastuses jutustajat ja marslaste kallaletungi selgitanud professor Richard Piersonit.
:format(webp)/nginx/o/2018/10/31/11538578t1hddf5.jpg)
Üks teine näitleja oli uudisteankur, kelle erakorralise teatega katkestati muusika. Ta kirjeldab emotsiooniderohkelt, kuidas astronoomid avastasid teleskoopide abil, et Marsil toimusid plahvatused ning siis jõuab teiste näitlejate suu läbi eetrisse otsereportaaž sündmuskohalt. Seal olijad kirjeldavad, kuidas saabusid tundmatud lendavad objektid ja kummalised olendid asusid kuumade kiirte abil inimesi hävitama ning kuidas sõjavägi üritab neid takistada.
:format(webp)/nginx/o/2018/10/31/11538586t1h6758.jpg)
Kuigi saate eel öeldi, et tegemist on lavatusega, pidas suur hulk seda kuulanud inimesi marslaste Maale saabumist tõeliseks. 1930. aastatel oli Marsi uurimine veel lapsekingades, siis ei olnud sotsiaalmeediat, internetti ja nutitelefone ning sellise libauudise levitamine oli lihtne, kuna uudised levisid aeglasemalt. Samas ei ole ka 80 aastat hiljem huvi tulnukate, kaasa arvatud marslaste vastu kadunud.
USA väljaanded kirjutasid raadiolavatusele järgnenud päeval, et inimeste seas levis paanika ja tõesti arvati, et saabusid marslased, kes ohustavad inimkonda.
«Tekkis üleriigiline paanika ja marslaste saabumiskoha lähedal elavad inimesed põgenesid. Nad katsid nina rätikuga, kuna arvasid, et tulnukad võivad neid «gaasitada»,» kirjutas Daily News 1938. aastal.
Järgmisel päeval, 31. oktoobril 1938, kui meedia teatas paanika puhkemisest, näitleja Welles vabandas avalikult.
:format(webp)/nginx/o/2018/10/31/11538574t1he264.jpg)
«Ma ei arvanud, et inimesed seda kuuldemängu nii tõsiselt võtavad. Ma vabandan, et paljud pidid kogema šokeerivat ja hirmutavat,» sõnas Welles.
Kui tavakodanikud langesid raadiosaate lõksu, siis teadlased mitte, sest juba 1930. aastatel oli teada, et Marsil ei ole elu ja sealt ei saanud saabuda intelligentsed tulnukad.
:format(webp)/nginx/o/2018/10/31/11538580t1h0fcf.jpg)
Maavälise elu otsimisega tegeleva SETI (Search for Extraterrestrial Intelligence Institute) vanemastronoomi Seth Shostaki sõnul olid astronoomid 20. sajandi alguses teadlikud, et Marsil ei ole hapnikku ja vett, seega on elu seal võimatu.
Teaduskirjaniku Michael Walli arvates ei ole inimkonna võimalik kohtumine tulnukatega kindlasti mitte selline, nagu kirjanik Wells oma ulmeormaanis ja näitleja Welles raadiosaates kirjeldas.
«Kui intelligentsed sõjakad tulnukad tõesti inimkonda ründavad, siis peab neil olema meie kohta informatsiooni ja nad peavad teadma, kus me asume. Kuna universum on üüratu ja meie päikesesüsteem hiiglaslik, siis mingite väga arenenud sõjarditest tulnukate saabumine tõenäosus on nullilähedane. Pigem võivad Maale jõuda mikroobid, mis pärinevad teistelt planeetidelt ja tähesüsteemidest,» selgitas Wall.
Ta lisas, et tänapäeval ei tekita teade «tulnukatest» paanikat, pigem ollakse selle suhtes uudishimulikud.
Shostaki sõnul võib inimkonna esimene kontakt olla maaväliste mikroobidega, kuid ei saa välistada, et kuskil tõesti on teistsugused intelligetsed olendid, kellel on tsivilisatsioon ja kes saadavad välja signaale, mis Maal kinni püütakse.
«Kui mikroobid suudavad toota hapnikku, siis suured intelligentses olendid suudavad oletatavalt ehitada seadmeid, mille abil saab kosmosse signaale saata,» selgitas maavälise elu otsija.
:format(webp)/nginx/o/2018/10/31/11538581t1he7b3.jpg)
Shostak on veendunud, et selliste signaalide tabamine on vaid aja küsimus.
«Tänapäeval levib palju libauudiseid, kuid kindlasti ei usu enam keegi, kui meedia teatab, et saabusid marslased. Kui 1930. aastatel oli raadio ja ajalehed, siis tänapäeval on lisaks mitmesugusele meediale ka sotsiaalmeedia. Seega on palju allikaid, kust saab kontrollida, kas tegemist on tegeliku uudise või libauudisega. Ei teki paanikat nagu 1930. aastatel,» nentisid Wall ja Shostak.
Orson Welles (6. mai 1915 Kenosha, Wisconsin – 10. oktoober 1985 Hollywood, California) oli USA filmilavastaja, stsenarist ja näitleja.
:format(webp)/nginx/o/2018/10/31/11538528t1h7c7d.jpg)
Ta sai kuulsaks raadiokuuldemänguga «Maailmade sõda» (1938) ja ta kutsuti Hollywoodi, kus tal oli edukas karjäär näitleja ja lavastajana.
Welles sai 1942 Oscari filmi «Kodanik Kane» stsenaariumi eest ja 1971. aastal pälvis ta au-Oscari elutöö eest.